mees minevikust

aeg eputada. egas midagi, kuskil keskel jalutan ja kuskil 38´ peal peksan naist. simple.
tegelikult olin ma Haapsalus juba kell 1300. 1400 vaatas mulle kirsi tom (kõik vähemalt viitasid talle kui tomile ja kirsile) ja arvas, et mu habemest peab pornolenks saama, sest 80ńdatel olid kõigil sellised. khm. No saigi. Promenaadilt kuskile ooteasendisse, kuniks vihm üle läheb ja lapsi filmitakse ning sealt edasi juba korterisse, kus läks eriti kaua aega  - tead, vana pea õpib oma paar repliiki ära ja kujutab asja väga hästi ette ja siis tuleb välja, et hakka aga karjuma, vihaselt kohe. krt seda ma oskan küll, ainult, et kaks aastat olen ennast ju sellest  vabaks elanud :D sõnad läksid sassi ja pea hakkas valutama ja siis tuli Ain Lutsepp ja ütles, et ärge liigutage, abi tuleb kohe. aga jah. mölakat on ALATI olnud mõnusam mängida kui mingit illikukut inglikest. ei hakka vähemalt igav.
esimene osa oli selline


ja teine selline (kus ma seal teises olen, ei tea, kuna pole veel ise jõudnud vaadata):


armas on see, et mul pole ju telekat ja ainus, kuidas nad mulle seda sarja võtetel kirjeldada oskasid, oli et see on naistekas. aga selline hästi südamlik. vot siis. naisteks. südamlik. mine ja karju. südamest. ja saad vastu ka .. südamest. ent selle madistamise keskel oli hea olla - näha, kuidas inimesed teevad hingega oma tööd.

ja siis oli kell üks, kui ma tagasi koju jõudsin.

aeh kui hea

mitte see, et koolivaheaeg on (jee koristada saab) või et internetiühendus võiks olla limiteeritud anti-nolifer filtriga, vaid miski muu. miski muu, mis paneb õlgu vastu diivani seljatuge suruma ning vaikselt muheledes silmi sulgema. sadagu vihma või paistku päike, rõõmu pakuvad nad mõlemad - hästi sajab ja hästi paistab.
pluss et see suvine lemmik on pandud sellisesse vormi, et kohe mitumitumitu korda saab kuulata. silmad kinni. muheledes. sest et... aeh kui hea on.

varsti ainult ületunnid ongi

Ei tea jah, kui palju aega hakkab seal minema - no tunnikese tahaks ikka päevas :)

siia tuleb skatepark. KOOLI KÕRVALE!!!!!!!!!

metsametsasmetsast

Kuulge lapsed, minge metsa!
Jookske, hüüdke!
Minge rappa, pallil andke tappa!
Olge metsas, kuulake:
Mida iidset, mida tarka
Täna Sulle öelda puul,
Kellel okstes sasib tuul?

Aga hoidu koolimajast,
See on käsk vanast ajast!
Sest et kuskil pimedas,
Tagumises klassinurgas,
Silmis kurbus, tühi pilk
Tilgub pisar tilk-tilk-tilk,
Ulub üksik õpetaja

Kui on möödas hirmus nädal
Ära käidud puhkehädal
välju metsast, tule rabast
Nopi pohlad oma nabast
Metsakutsast koolilapseks
Koolikollist õpetajaks
Ongi kogu hookus-pookus
Algab jõuluaja ootus

ma mäletan, et mul oli meeles

Jah. Aastad läevad ning süntaksid mu kuplialusel ürgmaastikul samuti.
Tulin koju - rõõmsana. Terve tee rõõmustasin, kuna sain trennis ühe trikiga elik (hüppe)elemendiga väga hästi hakkama - nii nagu ikka, peab esmalt aju aru saama, kuidas midagi teha. Minu aju sai ka aru. Ja siis sai keha ka. Olin terve tee väga rõõmus... kuni vahetult enne kodu sain aru, et mul pole see trikk meeles, mis mul välja tuli. Justjust - mitte, et kuidas seda teha, vaid mis see üldse oli. Deeem. Aga rõõm jäi!

Ma arvan, et tulevik ongi selline - Sa oled oma laste üle õnnelik.

Ainult et sul pole aimugi, millised nad välja näevad.

maailmatasemel rebel

nii platsil kui tribüünil, gogogogooooooo! 
endiselt, ma olen sõnatu - naeru tõttu.
:D
aitäh, Elu!
ahjaa, ja aitäh, elu24! operatiivsuse eest :D
REBEL!

El Viaje Definitivo

Viimane teekond

...ja ma lahkun. Kuid linnud jäävad laulma;

ja minu aed jääb ja roheline puu ja kaev.

veel paljudel õhtutel saab taevas olema sinine ja mahe

ning kellatornis helisevad ikka kellad,

just nõnda, nagu nad helisevad sellel õhtul.

Inimesed, kes mind armastasid, kaovad kord

ja linn muutub igal aastal uueks.

Aga mu vaim jääb alati koduigatsuses rändama

mõnes mu lilleaia kaugemas sopis.

                        Juan Ramón Jiménez

appi, töötud, appi!

Jah, kõigel on põhjus ja ümbritsevas pseudokapitalismis (ainult kulutamine ehk lihtinimene olemine, õnnelik tarbija ei tee ju veel kapitalistiks, ega ju?) veel ka roll, mida täita.
Nüüd, nagu ma olen aru saanud, on paljudel, kel mõni töötust sõber, hea meel - on, keda hommikul stockmanni ette sappa saata, et see siis kataloogist (loe: partyghostidega kollasest piiblist) etteluuratud mantli/saapapaari kell 8.03 ära ostaks.
tulge appi, töötud, mul on seda limiteeritud koguses läikivat panni ja neid punaseid saapaid ja seda sinist teksapüksipaari vaja saada!!!

Tõesti, kallis Elu, Sa oled parim stsenaarium! :D

come rain or come shine

uhh.
miks on hea meeles pidada, et kõik on omavahel ühenduses? austada, teietada, Sina suur-essitada? võtta vastutust?



austus on päiksekreemiks suvel ja kaitsvaks keebiks sügisel siis, kui sajab.

voh millest poiss aru sai

näe, ratas

oskavad küll, kui tahavad. sõita, naeratada. filmida ja lõigata. lugu ise muidugi eestlase närvikava arvestades ülimalt intensiivne :D hea, et inimesed teevad. hästi teevad! jeee.


ps. kuidas, kurivaim, nad nii pikalt seda liikumist ülalt filmisid?

ringiga tagasi ehk eeskuju kasulikkusest

Eelmisel aastal, kui minus ärkas pisike kokapoiss ning ma leidsin, et mu päkapikud on enamat väärt, kui veerandilõpu-šokolaad, asendasin ma viimatimainitu veerandilõpukoogiga - õunakook oli minu esimene üldse vist ja ilgelt nätske, puuviljaleivast söödi ainult aprikoosid-ploomid-rosinad ära (koorikud anti mulle) aga napoleoni koogi peale ei tulnud enam ühtegi sotsiaalprojektilikku "mmmm kui head"-d. (Oi neid heatahtlikke silmi, kes mulle otsa vaatasid ja minu kohtuotsuseootusärevat nägu nähes teatasid, et "Õpetaja, see on maailma parim kook, mida ma saanud olen!". vale, ent ilus ja ülla eesmärgiga vale.)
Nüüd siis oli vaja asja edasi arendada ja ma teen igale vabariigi tulevikule sünnipäeva puhul koogi.

asi on läinud niikaugele, et mind peetakse miskitpidi maiasmokaks, ("õpetaja-õpetaja, mul on Sulle üllatus! - ja nähes mu nägu - "ei-ei, see ei ole midagi magusat!"), iga päev leiavad mu lauale üllatused, mis pakitud erinevatesse värvilistesse paberitesse, thank you, mr. Fazer and Kruuda and Lady Laima as well, eksole :)

ahjaa. ringiga tagasi - mitte ainult kommid. täna tulid ühest perest kaks last kooli - üks esimesse ja teine teise klassi. ja mõlemal oli kaasas suur taldrikutäis õunakooki. lihtsalt, heast südamest. ja kõigile. heast peast.

jeejeeejeeeejeeee
ajee.

õpetajate päevast

kas Te teate, et õpetajate päeval saavad kõik õpilased magusat? see lugu toimub nii: kui üks õpilane toob midagi magusat, siis saavad kõik õpetajad natuke suu magusaks. kui kaks õpilast toovad kooki, saavad õpetajad natuke rohkem suu magusaks. kui kolm õpilast toovad, siis saavad õpetajad juba täitsa korralikult maitse suhu ja jätkub natuke ka õpilastele.  kui neli-viis õpilast koogi toovad, siis saavad õpetajad söönuks ja ka õpilased saavad täitsa korraliku tüki. ja kui kõik õpilased toovad, siis saavad nii õpetajad kui ka õpilased korralikult magusat. traditsiooniliselt võib tuua kooki, torti, küpsiseid, komme ja šokolaadi. lilled pole sel päeval ette nähtud, ent neid võib ka tuua, kui südames ikka väga suur soov õpetajat õnnitleda  on.

eks näis, mis saab, üks tort on juba laual :)

what´s your sport, honey?

ma arvasin, et skyparkis trennis käimine arendab teataval määral koordinatsiooni - õige ka. et siis on parem laudamas käia - on ka. aga ega seal akrobaadiks ei saa - vähemalt selliseks, nagu indias. et nagu, whoaaaaaa!


tegelt ka, millest nende meeste lihased tehtud on???? boamaolihased?