koelt lihtne, olemuselt võimas. nagu elu.
sellele inimesele, kes sellega valmis sai, tahaks pai teha.
20100225
20100223
back in wonderland
tagaisreis oli äge - grupiprotsessid näitasid viimast, leinafaasi, mis on super. pmst võib öelda, et tulime tuldud teed tagasi.
tagasiteel sai end esmakordselt esoteerilisel teel ravida, mis oli ääretult veider kogemus. aga töötas!
hommik. lumi. lumi. lumi. pikk jalutuskäik. kõigile lumerookijatele jõudu tööle soovides jõudsin ka memmeni, kes jaksas vastata, et jõudu tarvis - kui palju teda tarvis on? - no ikka on! kuna mul oli mõni hetk aega, siis investeerisin selle labidaliigutamisele. majaesine tänav nurgani puhtaks tehtud, sain rongile.
lapsed. töö.
leivategu.
ennu ratas, tisko! puupüsti täis klubis parim koht tantsimiseks :D (tänud kroonikale!).
jee!! ja palju õnne, 1, 3 m kaassünnipäevalast!
tagasiteel sai end esmakordselt esoteerilisel teel ravida, mis oli ääretult veider kogemus. aga töötas!
hommik. lumi. lumi. lumi. pikk jalutuskäik. kõigile lumerookijatele jõudu tööle soovides jõudsin ka memmeni, kes jaksas vastata, et jõudu tarvis - kui palju teda tarvis on? - no ikka on! kuna mul oli mõni hetk aega, siis investeerisin selle labidaliigutamisele. majaesine tänav nurgani puhtaks tehtud, sain rongile.
lapsed. töö.
leivategu.
ennu ratas, tisko! puupüsti täis klubis parim koht tantsimiseks :D (tänud kroonikale!).
jee!! ja palju õnne, 1, 3 m kaassünnipäevalast!
20100221
where you from? your name is? photo, yes?
tuli vihma. tuli 2ikest. neil siin veebruar sama, mis meile mai/juuni.turulmuljeid veel. neile inimestekle on tingimine vist m2ng, kohvikus tingisin serviisi hinda alla (poes oli liiga kallis) ja sellest, et k2ik teenautlejad kokkuleppe puhul plaksutasid, lugesin v2lja, et diil oli hea. basics of kurtish do help :) ainsad pealetykkivad tegelased on pisikesed kaaluga poisid, kes j2rjepidevalt pyyavad Sulle maha 2rida kaalu. muidugi on see cover sellele, et k2i/pinda/kuis/jaksad/kyll/annab/paar mynti/jee/jee, aga h2sti k2pas on neil see teema. mina raha ei andnud ja vaatasin niikaua tungivalt silma, kuni yks mulle autoukse avas. hea on vahest olla iiiiivol pisikeste koopata batkidside vastu, muhahaaa.
kala ei ostnud. s6in igavuse peletamiseks yhe pisikese kurja pipra 2ra. tundsin, kuidas p6letas. pool h hiljem kordasin seda akti testimaks 'mis ei tapa teeb tugevamaks' teooriat. peaaegu tappis, rsk, aga kohalik kebab tegi asja korda.
tagasitulles pidasime kohalikega p2ikeseloojangus spordim2nge. oli tore, jalkas j2ime viiki.
AHJAA. mu ekslik maitsemeel palub vabandust - lehmapersemaitse omandab siinne pikantseim suut2is hoopis nii, nagu noaga onu demonstreeib- l6ika lammas lahti ja pane juust sisse. lehma tuharatest on asi kaugel. lihtne.
kes tahab, ostku lammas ja proovigu j2rgi.
20100220
once upon a time on the mysterious plains of serengeti...
life"s like a box of chocolate..
aeg on muutumatu v22rtus, mida kalendri v6i kellaga m66ta on sama m6ttekas, kui loendada 2mbriga ookeanis loksuvaid soolavee liitreid. aeg on, aeg j22b. see, kuidas me seda erinevatel hetkedel tajume, on individuaalne ja ei m6juta aja tegelikku kulgu ega olemust.
siinmail pole kindlat aega olemas. on mingid ebam22rased vööndıd, nagu nt hommikueineaeg vms. kokkulepped on samuti nagu p2ike ja pilveke - koos ollakse taevas, aga synkroonselt tegutsevad nad haruharva. meie koolituse ja siinviibimise graafikut v6ib vaadata kui huumoriklassikat mingisuguse datamuuseumi kullavaramust. huumorivaegurina pole ma sellele viimased kolm p2eva pilku heitnud - ja n2e, olen elus. plaanid on 65% maybeyes/maybeno, ok? ja mulle see meeldiks v2ga, kui vaid meie grupp mult ei kysiks infot, sest pidev teiste teadmatuses hoidmine ei sobi professionaalse kretinismiga paratamatult kaasask2iva k6iketeadva targutamisvajadusega.
igahommikused death starid elik oliivid (meie territooriumi ymbritsev v6sa on oliivipuud, can you imagine that?!) on suutnud tekitada erinevaid k6huvaegusi 2/3 baltlastele, ainult need k6ikseaeglasemad ei saa veel aru, et ninaesine erineb kapitaalselt kodusel vakstul olevast. tegime koosoleku. selgitasime. koostasime europiidmenyy. k2isime poes, tutvustasime v66rustajatele v66rast ning mystilist myslilooma.
hommikul saime oliive ja seda kuradi naani.
no, not ok, eriti kui Sa lubad inimestele midagi ja enda arvates teed asja korda. hetkeks valitses t6esti selline tunne, et Sa ajad asju tittedega, kes j2rjepidevalt ja keelust hoolimata pyksi situvad. sinu pyksi. ma ei ole kindel, kas neile varem on ka teatatud, et no, not okey, aga see tegi nad t6saiseks ja siis viidi mind uuesti linna, kus ma sain uuesti n2idata mystilist hommikuhelbe- ja myslilooma ning 6petasin selgeks aksioomi 30nene grupp inimesi !@#$%^&*()_}{" NOT = kotit2is banaane/6unu / kiivisid, you have to count these fucks.
sain ka p2risp2ris postkontorisse, jee (jah, 4 p2eva v6ttis aega, ent meenutagem, aega ei maksa m66ta).
T2na k2isime linnas mööda turge ja poode laiamas ning sain 2/3 t2idetud - bazaaril on teed joodud, jeeei.
Kohalikus autokoolis direktori kabinetis kohvijoomine l2heb peaaegu kojukutsena kirja, kuna viibisime seal mitteametlikult, programmiv2liselt ja tegelikult oli meil lihtsalt vaja vetsus k2ia, nii et peaaegu 3/3 on kirjas, aga 1 p2ev on veel j22nud ja ma olen v2ga lootusrikas, hommikul v6tan kaamera kaasa, ehk joppab - ikkagi pyhap2ev ju ja inimesed agulis juba teavad, et me jookseme seal. ehkehkehkehk saan heita p6gusa pilgu m6nda minu silmis v2ljast meeletult r22mas ent minu meeles seest kindlasti imeliselt hubasesse padja-vaibakuhja all 2gavasse majapidamisse. kui saab, siis saab, ok?
Sain teada, et pidevalt naeratada, signaalitada ning avariivabalt kulgevas organiseeritud kaosena n2ıvas liikslusharmoonias kaasalöömıseks on tarvıs juhiluba, muıdu paneb polıtseı Sul k2ed rauda. Nende lııklus6pık on aga v2ga lıhtne ja vahva, saın yhe kıngıtuseks kaasa, kavatsen end kuıdagı veenda nende nııv6rd kındlalt v2ıdetud *our drıvıng lıcense ınternatıonal* paikapidavuses. Muideks, asfaldirodeol hobuvankriga hullamiseks ei ole luba vaja. Ent neid ikka siia jagub, t2iega.
Kohalike kohta ytlen, et nad on 2gedad. Praegu sumiseb mul neid ymber umbes kolm, ikka kysivad, et Bozoo, kas k6ik on ok ja Bozoo, kuidas l2heb ja ega nad 2ra ka ei l2he, neile meeldib koos olla. So not like us. Just yks t6lkis nende mingi spiooniprogrammiga minu Hasankeyfi elamuste peale "I"m happy for you", SOO not like us!! M2ngisime t2na kohaliku kontingendiga jalkat ja mulle tundub, et nad vist kasvavadki jalkaplatsil yles. Asi on poistel k2pas ja palli nad t6esti nagu hullud (nad ju ongi jalkahullud, ainult et heas m6ttes).
T2nase hommikujooksu ajal hyppas yhest bussist yks noormees v2lja ja liitus meiega.
...You never know what you're gonna get
:)
aeg on muutumatu v22rtus, mida kalendri v6i kellaga m66ta on sama m6ttekas, kui loendada 2mbriga ookeanis loksuvaid soolavee liitreid. aeg on, aeg j22b. see, kuidas me seda erinevatel hetkedel tajume, on individuaalne ja ei m6juta aja tegelikku kulgu ega olemust.
siinmail pole kindlat aega olemas. on mingid ebam22rased vööndıd, nagu nt hommikueineaeg vms. kokkulepped on samuti nagu p2ike ja pilveke - koos ollakse taevas, aga synkroonselt tegutsevad nad haruharva. meie koolituse ja siinviibimise graafikut v6ib vaadata kui huumoriklassikat mingisuguse datamuuseumi kullavaramust. huumorivaegurina pole ma sellele viimased kolm p2eva pilku heitnud - ja n2e, olen elus. plaanid on 65% maybeyes/maybeno, ok? ja mulle see meeldiks v2ga, kui vaid meie grupp mult ei kysiks infot, sest pidev teiste teadmatuses hoidmine ei sobi professionaalse kretinismiga paratamatult kaasask2iva k6iketeadva targutamisvajadusega.
igahommikused death starid elik oliivid (meie territooriumi ymbritsev v6sa on oliivipuud, can you imagine that?!) on suutnud tekitada erinevaid k6huvaegusi 2/3 baltlastele, ainult need k6ikseaeglasemad ei saa veel aru, et ninaesine erineb kapitaalselt kodusel vakstul olevast. tegime koosoleku. selgitasime. koostasime europiidmenyy. k2isime poes, tutvustasime v66rustajatele v66rast ning mystilist myslilooma.
hommikul saime oliive ja seda kuradi naani.
no, not ok, eriti kui Sa lubad inimestele midagi ja enda arvates teed asja korda. hetkeks valitses t6esti selline tunne, et Sa ajad asju tittedega, kes j2rjepidevalt ja keelust hoolimata pyksi situvad. sinu pyksi. ma ei ole kindel, kas neile varem on ka teatatud, et no, not okey, aga see tegi nad t6saiseks ja siis viidi mind uuesti linna, kus ma sain uuesti n2idata mystilist hommikuhelbe- ja myslilooma ning 6petasin selgeks aksioomi 30nene grupp inimesi !@#$%^&*()_}{" NOT = kotit2is banaane/6unu / kiivisid, you have to count these fucks.
sain ka p2risp2ris postkontorisse, jee (jah, 4 p2eva v6ttis aega, ent meenutagem, aega ei maksa m66ta).
T2na k2isime linnas mööda turge ja poode laiamas ning sain 2/3 t2idetud - bazaaril on teed joodud, jeeei.
Kohalikus autokoolis direktori kabinetis kohvijoomine l2heb peaaegu kojukutsena kirja, kuna viibisime seal mitteametlikult, programmiv2liselt ja tegelikult oli meil lihtsalt vaja vetsus k2ia, nii et peaaegu 3/3 on kirjas, aga 1 p2ev on veel j22nud ja ma olen v2ga lootusrikas, hommikul v6tan kaamera kaasa, ehk joppab - ikkagi pyhap2ev ju ja inimesed agulis juba teavad, et me jookseme seal. ehkehkehkehk saan heita p6gusa pilgu m6nda minu silmis v2ljast meeletult r22mas ent minu meeles seest kindlasti imeliselt hubasesse padja-vaibakuhja all 2gavasse majapidamisse. kui saab, siis saab, ok?
Sain teada, et pidevalt naeratada, signaalitada ning avariivabalt kulgevas organiseeritud kaosena n2ıvas liikslusharmoonias kaasalöömıseks on tarvıs juhiluba, muıdu paneb polıtseı Sul k2ed rauda. Nende lııklus6pık on aga v2ga lıhtne ja vahva, saın yhe kıngıtuseks kaasa, kavatsen end kuıdagı veenda nende nııv6rd kındlalt v2ıdetud *our drıvıng lıcense ınternatıonal* paikapidavuses. Muideks, asfaldirodeol hobuvankriga hullamiseks ei ole luba vaja. Ent neid ikka siia jagub, t2iega.
Kohalike kohta ytlen, et nad on 2gedad. Praegu sumiseb mul neid ymber umbes kolm, ikka kysivad, et Bozoo, kas k6ik on ok ja Bozoo, kuidas l2heb ja ega nad 2ra ka ei l2he, neile meeldib koos olla. So not like us. Just yks t6lkis nende mingi spiooniprogrammiga minu Hasankeyfi elamuste peale "I"m happy for you", SOO not like us!! M2ngisime t2na kohaliku kontingendiga jalkat ja mulle tundub, et nad vist kasvavadki jalkaplatsil yles. Asi on poistel k2pas ja palli nad t6esti nagu hullud (nad ju ongi jalkahullud, ainult et heas m6ttes).
T2nase hommikujooksu ajal hyppas yhest bussist yks noormees v2lja ja liitus meiega.
...You never know what you're gonna get
:)
20100219
what's up duck?
v2ga tore ja vahva jutuke, ent mis kuradi bugs bunny teemat ma arendan?! see on pilt, mis pani mu pikali :)
20100218
mek tep
etskae, veebruarikuine aprikoosi6is!
kui plaanis oli minna kooli ja anda tundi, kylastada kellegi kodu ja juua bazaaril meestega teed, siis koolis on k2idud ja tunnis viibitud.
nii veider, kui see ka ei ole, siis tundub, et viimane osa oli kirjutatud nostalgiav6tmes v6i pyyuga 2ratada koduigatsust.
k2isime vaatamas ilusaid tomateid ja kartuleidhiigelsuures kasvuhoones, enne mida olin j6udnud hommikul naaberagulis joostes surnuaeda j6udnuna teha olulise t2helepaneku - neil on hauakivid nii p2itsis kui ka jalutsis.
Tee viis meid Meliki kodukylla, kus 6itsesid virsikud ja oli ka pisike kool, mida kylastasime. Nii kreisi, kui see ka pole, olid seal liitklassid, kui v2lja arvata 1. klass, kus 6pib 11 6pilast ja 6petaja oli noor mees nimega Abdullah :)
klassi sisenedes l6i n2kku suitsupahvakas - igas klassis on burshuika ning see klass, kus lapsed juba ootasid meid, ajas ahi sisse - akna avas 6petaja ja siis selgines ka pilt. lapsed olid nagu lapsed ikka, kuigi kasvult v2iksemad. aga muidu t2itsa r66msad ja uudishimulikud.
nende koolip2ev algab kell 830 ja neil on iga p2ev 6 40min tundi, vahekad on 10 min ja enne viimast tundi saavad nad 1h lihtsalt chillida ja palli taguda. ja kuus tundi on neil esimesest kaheksanda klassini.
paar p2va varem, kui kylastasime t2iskasvanute k2sitöö(haridus)keskust ja seej2rel veel hariduseta naiste koolis asuvat lasteaeda (k6rvaltoas 6piti juuksuriks ja veel tuba edasi 6mblejaks), sain m6nusa yllatuse osaliseks, kuna sealsed lapsed n2gid 4-5 a v2lja, kuid tegelikult olid 6-7. ilmselgelt j6uab iga nendeni teisiti, kui meieni, nad on alguses pisi-pisikesed, siis 7a l2hevad kooli, 8 a hakkavad suitsetama ja kiiresti kasvama, 10 on vuntsidega ja edasi ei saa enam aru, aga ma arvan, et tegu on noorte inimestega. need, kellele olen pakkunud 20, on 15, 28 = siin 35ga ja 35 on minu silmis juba 55. aga vanad inimesed on v2ga ilusad, nende n2ojooned ja nad isegi on kuidagi... paremini s2ilinud.
ka Meliki vanavanemate haudadel olid kivid m6lemas otsas ning ka maa all s2ilivad nad arvatavasti teisiti - ilma pyhap2variieteta, sidemesse m2ssituna. sealt edasi said kodanikud meliki kodumaja hoovis oodata, kuni me Serdaga kohalikult naiselt naani k2isime ostmas - memm tegi neid selles traditsioonilises ahjus, millel on peal avaus, millest Sa paned n2taki taigna kuumale seinale ja paari minuti p2rast on minu k6hulihaste suurim vaenlane, kohaliku toiduse p6hiline alustala naan valmis. neid ahje on igal pool, getos on nad kortermajade vahel k6nniteedel jms, see rahvas juba oskab end ise toita ja ka ellu j22da.
kuna olin algusest peale soovinud minna postkontorisse, siis naljaviluks juhatati mind kanalasse / pisikesse lauta, kus lisaks kitsetalledele oli terve parv lumivalgeid tuvisid. WOWOW. naani nautisime kohaliku tee ja juustuga, mille pikantset olemust iseloomustaksin eelk6ige lehmapersemaitselisena.
eile 6htul oli tyrgi kultuuri6htu ja mina, kes ma hindan oma aega v2ga k6rgelt, j6in p2rast tunniajalist ootamist ilmselt oma senise elu hinnaliseima kohvi. see oli muidugi vaimuavav syndmus, mis viis mind suure sammu kivide mysteeriumi lahendusele l2hemale.
hommikul joostes möödus meist s6jav2ekolonn soomusauto ja kastideviisi s6duritega, kena meenutus tööteest.
pildid lisan siis kui m2lupulga yles leian.
nii veider, kui see ka ei ole, siis tundub, et viimane osa oli kirjutatud nostalgiav6tmes v6i pyyuga 2ratada koduigatsust.
k2isime vaatamas ilusaid tomateid ja kartuleidhiigelsuures kasvuhoones, enne mida olin j6udnud hommikul naaberagulis joostes surnuaeda j6udnuna teha olulise t2helepaneku - neil on hauakivid nii p2itsis kui ka jalutsis.
Tee viis meid Meliki kodukylla, kus 6itsesid virsikud ja oli ka pisike kool, mida kylastasime. Nii kreisi, kui see ka pole, olid seal liitklassid, kui v2lja arvata 1. klass, kus 6pib 11 6pilast ja 6petaja oli noor mees nimega Abdullah :)
klassi sisenedes l6i n2kku suitsupahvakas - igas klassis on burshuika ning see klass, kus lapsed juba ootasid meid, ajas ahi sisse - akna avas 6petaja ja siis selgines ka pilt. lapsed olid nagu lapsed ikka, kuigi kasvult v2iksemad. aga muidu t2itsa r66msad ja uudishimulikud.
nende koolip2ev algab kell 830 ja neil on iga p2ev 6 40min tundi, vahekad on 10 min ja enne viimast tundi saavad nad 1h lihtsalt chillida ja palli taguda. ja kuus tundi on neil esimesest kaheksanda klassini.
paar p2va varem, kui kylastasime t2iskasvanute k2sitöö(haridus)keskust ja seej2rel veel hariduseta naiste koolis asuvat lasteaeda (k6rvaltoas 6piti juuksuriks ja veel tuba edasi 6mblejaks), sain m6nusa yllatuse osaliseks, kuna sealsed lapsed n2gid 4-5 a v2lja, kuid tegelikult olid 6-7. ilmselgelt j6uab iga nendeni teisiti, kui meieni, nad on alguses pisi-pisikesed, siis 7a l2hevad kooli, 8 a hakkavad suitsetama ja kiiresti kasvama, 10 on vuntsidega ja edasi ei saa enam aru, aga ma arvan, et tegu on noorte inimestega. need, kellele olen pakkunud 20, on 15, 28 = siin 35ga ja 35 on minu silmis juba 55. aga vanad inimesed on v2ga ilusad, nende n2ojooned ja nad isegi on kuidagi... paremini s2ilinud.
ka Meliki vanavanemate haudadel olid kivid m6lemas otsas ning ka maa all s2ilivad nad arvatavasti teisiti - ilma pyhap2variieteta, sidemesse m2ssituna. sealt edasi said kodanikud meliki kodumaja hoovis oodata, kuni me Serdaga kohalikult naiselt naani k2isime ostmas - memm tegi neid selles traditsioonilises ahjus, millel on peal avaus, millest Sa paned n2taki taigna kuumale seinale ja paari minuti p2rast on minu k6hulihaste suurim vaenlane, kohaliku toiduse p6hiline alustala naan valmis. neid ahje on igal pool, getos on nad kortermajade vahel k6nniteedel jms, see rahvas juba oskab end ise toita ja ka ellu j22da.
kuna olin algusest peale soovinud minna postkontorisse, siis naljaviluks juhatati mind kanalasse / pisikesse lauta, kus lisaks kitsetalledele oli terve parv lumivalgeid tuvisid. WOWOW. naani nautisime kohaliku tee ja juustuga, mille pikantset olemust iseloomustaksin eelk6ige lehmapersemaitselisena.eile 6htul oli tyrgi kultuuri6htu ja mina, kes ma hindan oma aega v2ga k6rgelt, j6in p2rast tunniajalist ootamist ilmselt oma senise elu hinnaliseima kohvi. see oli muidugi vaimuavav syndmus, mis viis mind suure sammu kivide mysteeriumi lahendusele l2hemale.
hommikul joostes möödus meist s6jav2ekolonn soomusauto ja kastideviisi s6duritega, kena meenutus tööteest.
pildid lisan siis kui m2lupulga yles leian.
20100217
you box? from russıa, no? Klitchko?
selle osa kirjutamisel oli stsenaristidel teine p2ev, sest haige l2biv teema oli ikka hommikust 6htuni. KANA.
hommikul muutsime jooksutrassi ja panime l2hedalasuvatesse kyladesse ajama. esimene kyla, mis on ligidal, oli kyla, nagu kyla ikka oma poriste teede, neil vuravates autodes naeratavate meeste, kuivavate vaipade, ringisiblivate kanade-kukkede ja kooliminevate lastega /kohalikud lapsed on kyll sellised armsad, et grab-one-and-make-a-run :D/
j6udsime teise kylla, mis j22b rohkem batmani poole, seda v6ib pigem p6hiaguli eesaguliks nimetada. j6udsime moshee l2hedale kynkale, kust avanes vaade meie jalge ees lahtirulluvale batmani keskusele, mis asub orus - m2gedest rulluv udu oli segunemas hommikuste heitgaasidega, melu ja sagin p2vaste tgevuste n2ol kogusid tuure. m2eotsas oli prygikast, kus prygi ei söönud mitte kassid ja inimesed, vaid kuked-kanad.
paarkymmend meetrit eemal asuvas peres plaaniti l6unaks kanasuppi vist, sest ega muidu poleks nad k6nniteel oma kukkedel-kanadel p2id maha raiunud. lavlilavlilavli. aga see on khuul, et k6ik inimesed rosh-bashitavad ja naeratavad, hoolimata east ja soost ning suunast.
Hasankeyf ...
...Tigrise kaldal....
....on v2ga super ja viis pluss. sealsed koopad on igivanad, kuid inimesed elasid neid veel 50 tagasi...nyyd elavad nad linnas. ja kasutavad koopaid suvilatena. kuidas koobast teha? kaeva liivakivisse koobas, t2ida haoga, syyta ja siis pyhi kivinenud pesast tahm v2lja. iisi, kaeva kodu mitmeks p6lveks.
seal tuleb ka m2kke ronida, et nautida hingematvat vaadet Tigrise j6ele ja kolada vanades varemetes. m2gi on t2itsa m2gi ja ronida sai ka. kahju ainult, et vihmaperioodij2rgne maapinnast t6sev udu varjutab muidu nbii sinise taeva (v2hemalt ma kujutan ette, et neil on siin taevas sama palju sinist, kui peipsiveerel asuva maja aknaraamil).
siin ringi liikudes ja piilte kl6psides olen avastanud, et mind lummab ja j2litab yksiku puu motiiv.
kohalikud lapsed olid vapustavad. minu imetlus, kui l6dvestunud randmega nad suudavad visata kive Sinu poole p2rast seda, kui nad on Sulle 6petanud laulu, aidanud teha pulte, ajanud kuttu ja siis selle suure vaeva peale teada saanud, et Sul pole plaaniski neile raha anda. need olid yhed h2iritud p2rdikud, kasvatage oma lapsi ikka harmooniat ja kindlustunnet kinkivas keskkonnas, mitte turismiinfopunkti l2heduses.
pudelit 2ra visates leidsime prygikastist peata kuke.
reisisime kohaliku liinibussiga, mis on elamus omaette ja selleyle v6ib j2tkuvalt r66mustada, et me saame v6imaluse kogeda p2ris tyrgit, mitte mingit turistishiiieti.
kohalikud on ilmselgelt purjus, kuna peavad mingiks atleediks ja m2gironijaks ja jalgpalluriks ja prygikalluriks. pealkiri kirjeldab ilusasati seda, kui k66riti mind n2hakse. And no, I don't box, thank you very much. v2hemalt mitte lokaalperifeeriap2kapikkudega.
tagasij6udes saime 6htustada. what was dinner? KANA.
siis l2ti kultuuri6htu ja ega meil nendega peale varvaste arvu ja keelegrupi suurt erinevust polegi. no ja see ka et nende toidud on... ei ole :)
-Kallis, millest Sa m6tled?
-KANA
20100216
you football play good. you practice, yes?
tagusime siin eile 6htul poiste ja plikadega vutti.
4 tiimi. meie uhked kaptenid: Şırın, Serdan, Melik ja Serfa
GOOOOOOOOOOoooooooooooool!!!! Muidugi oli meie tiimi nimi Tigers! :D
pealkiri ei p2rine kellegi ko0haliku suust. sinne kohalik suhtlustasand on 22retult primitiivne, kuna saab inimene hakkama kyll, kui teab tyrgi ja kurdi keelt ning kergelt tönkab araabia keelt. teine maailm. ainult et enda suust eeldaks rohkemat, kui "all ok, no problem, all good, yes?" kuulda, naastes ja taas tööpostile asudes hakkavad mu 6pilased muule inkat 6petama.
jalkat m2ngisime, kuna me ei saanud minna Hasankeyfi, mis on vana vana vana kyla Tigrise kallastel, sest 15/02 aasta tagasi arreteeriti kurdide liider tyrklaste poolt ja siis olid eile massid t2navatel ("no problem, people take rock, throw at police, run. no dead, next year again. tomorrow all calm and normal again, no problem, ok?", I love this attitude!). yleeile pidime minema linna t"o"o"kodadesse, ent programmimeistrid unustades kava kokkuklopsides m2rgata, et ka siin k2iakse pyhap2viti loomaiaas vms. seega jalutasime l2hedalasuvate m2gede suunas l2bi p6llu ja s6ime salatit.
j2rgmisel hommikul kell kaheksa seal samas joostes jalutasiud p6lluvahel vastu kaks linnariietes noormeest. kell kaheksa. keset p6ldu. oookei, no problem. m2ed muideks on sellised, et kui viitsid kolmemeetrise augu kaevata,m siis saad naftas ujuda. khuul.
valkentinip2valpuhul tegime sydamekujulisi ehteid ja 6ppisime s2rgile puma ja moscino kirja s2delevate kividega kirjutama. me ei l2he enam kunagi zaraasse ega expressionsisse, k6ik teeme ise, jeeee!
20100213
stalini kontsaj2lgedes
tegime siis l2rmi natuke. sest minu ainus reaktsioon seda 4* hotelli n2hes oli legendaarne what. the. fuck. saime trepil tyypidega kokku ja t6esti oli kahtlus, et kas yldse lubatakse enam 6ue vms. sest uks k2ib tabaga kinni. n6udsin v6tit arvates, et meid pannakse lukku ja ise minnakse oma m2gikylla vms tagasi lammaste/kitsede manu p2ikeset6usu nautima. aga Melik, kelle k2es on v6ti, :o:obib ka meitega (oleme kahestes tubades), seega see selleks. ja trellid olevat selleks, et kaitsta tydruk6ppureid, kes ses hoones elavad. kaitsta kurjade meeste eest, kes p2rast nendega kohtumist vangi peaks minema. oh well. meie v6ime erandkorras ;o;ositi kohtuta, et mingeid emergencyasju ajada.
selline k6va 3 paneks majale. kui t6staks ta tallinna ja v6rdleks teiste yhikatega.
ja vetsud ongi niiiiiiiiii khuulid.....ma ei m6nita enam yhtegi ossi parklas kykkasendis chillimise eest, sest ega siinmail potist ju kuuldud pole. elagu terasest reied!
hommik v6ttis meid vastu t-s2rgi ilmaga ja oujee kui ilusa vaatega. v2ljas oli kevad!!!!! SOE KEVAD!!!!
hommikus;o;ok oli muidugi maailma veidraim ning jah, seal on1 viil vist (valla) vorsti.
kuna me eile saabusime nii hilja, siis BF oli kuskil kella 1030 ajal alles, mist6ttu j2tsime l6una 2ra ja t6stsime 6htus;o;ogi kella 1730 peale. lihtne ja normals.
liidritega plaane tehes h2mmastab mind korraldajamaa suhtumine, see on v2ga vaba - graafikus on iga teine asi free time (ning mism6ttes paned sa icebreaker m2ngud neljandale p2evale, hallooooo)ja ausalt ;oeldes see sobib mulle, kuna me teeme sellest v2rgist seega t2pselt sellise v2rgi, nagu meile sobib. p2rast soojendusm2nge oli free time ja siis kytsime linna ning see on linn!!!!
BATMAN
50 a vana, tyrgi noorim linn.
geeeeeeeto.
nafta ja gaasi t;o;otlemine.
k6rge t;o;otus
enamus on kurdid
ma oleksin sattunud justkui ebareaalsusesse. see ilu oli nii valus, et sa hakkad mustvalgelt n2gema. r22mas majad. poolikud majad. vanad mehed. v2ikesed armsad r2pased lapsed (ilma naljata). elu t2naval. melu t2naval. tolm. politseisoomukid. politsei aias on pidu, grillitakse ja sissep22s on 6hupallidega kaunistatud. ainus mida tahan pildistada v2rviliselt, on inimeste n2od - ma tahan tabada neidsygavaid mandlisilmi, neid v2rvilisi r2tte ja sygavaid n2ojooni,mis v6iksid v2ga pikad jutud maha pidada. see, mida me siin n2eme ja kogeme, ei ole mingi turistishieet. see on p2ris tyrgi. street'n'unemployed style. ma arvan, et seal saginas n2htamatuna k6nnitee22rel istudes saaks ma end pooleks vaadelda, vaadata ja n2ha.
inimesed tahavad koos sinuga pildile j22da - sinu kaamerasse. esimene kysimus on alati - mis su nimi on? edasi, kust p2rit oled ja siis juba jutt jookseb. enamusest nad aru ei saa, ajavad oma loba ja sinu jutule vastavad jeesjees. pikt6r, jees? keskuses ning t2navatel k6ndimine oli natuke nagu oleks mul kurdid ytlevad, et nad on k6ik vennad ja nii nad ka suhtuvad teineteisesse - astuvad kohe ligi ajavad jutu sirgeks ja asi vask. 22retu s6bralikkus ning kaubanduslikus plaanis ei ole eriti pealetykkivad tegelased.
Bussi oodates j2tkus mu keele6pe. kuna ma olen nende silmis oma nahatoonilt ja juuksev2rvilt kollane, siis hakati mind kutsuma "bosuu". tore. ma olen 24 h tyrgis ja inimesed t2naval hyyavad ka bosuu, sest lapsed jooksid laiali ja kandsid ette, et mind nii hyytakse. ja mina siis hyyan musti mustadeks /rashii/ ja koos hyyame punaseid soorodeks. /vend mari ytleb k6rvalt, et ei saa aru, miks kohalikud ja projektirashiid mind oma suureks valgeks jumalahviks (remember, great white ape?) on valinud, tydrukud on juba vaikselt kadedad/
aga jah, sai on /naan/ ja ait'ah on /spaci/, kurtshik on kutsikas ja kartuul on...daaaaa :D ja dziovanni on *HOW YOU DOIN'?* ja yleyldse olen ma varsti siia kurdi keeles kirjutamas.
p2rast 6htus'o''o'ki k2isime jooksmas. saime territooriumilt v2lja ja jooksime pimedas m'o''o'da teed naaberkylla ja tagasi. meid hoiatati lahtsite koerte eest, ja haukumist oli kulda ka aga taamalt ja p6ldude tagant. ja siis tegime seespool territooriumi aeda kaks ringi, ajaliselt tundub, et aia pikkus meie ymber on 1-1,5 km. see on v2ga eriline tunne, kui jooksed tundmatul maastikul, tumemustas taevas peakohal s2ravad t2hed ning kauguses kuuled minaretist kaeblikku palvelaulu. eriti eriline on see, et on soe ja 48h varem s6itsid sa lumelauaga.
6htune programm oli hullult 2ge, istud oma p2hklikausi ees ja yle selle paistavad r6duaknast kauguses j2rgmiste m2gikylade tuled. muusika ei ole tyrgi oma, m2ngib kurdi muusika. h2sti vali ja tempokas, nii et nurgas yyrgavast telekast tyrgikeelset vancouverirepotaazi polegi kuulda.
6ppisime erinevaid tyr..kurdi tantse(sry, ma tean kyll, et v2ga erinevad asjad, aga palun tehke vahe ka selgeks pliis) ja ainus nimi, mis meelde j2i, oli tants nimega balekaan /?/. mis on lihtne, tempokas, paneb higistama ja v2sitab v2ikesed s6rmed 2ra. tantsitakse 7-10 min, siis puhatakse 2 suitsu ja siis pannakse edasi.
t2na oli hea p2ev. elamusi on nii palju, et pea on 6htuks tyhjaks ylekyllastunud saadud infost. aga et me keskusest nii kaugel pole, siis t2na ma vaatan oma trelle armastava pilguga. ja teen neile pai.
stalini jalaj2lgedele v6ite teie pai teha.
selline k6va 3 paneks majale. kui t6staks ta tallinna ja v6rdleks teiste yhikatega.
ja vetsud ongi niiiiiiiiii khuulid.....ma ei m6nita enam yhtegi ossi parklas kykkasendis chillimise eest, sest ega siinmail potist ju kuuldud pole. elagu terasest reied!
hommik v6ttis meid vastu t-s2rgi ilmaga ja oujee kui ilusa vaatega. v2ljas oli kevad!!!!! SOE KEVAD!!!!
hommikus;o;ok oli muidugi maailma veidraim ning jah, seal on1 viil vist (valla) vorsti.
kuna me eile saabusime nii hilja, siis BF oli kuskil kella 1030 ajal alles, mist6ttu j2tsime l6una 2ra ja t6stsime 6htus;o;ogi kella 1730 peale. lihtne ja normals.
liidritega plaane tehes h2mmastab mind korraldajamaa suhtumine, see on v2ga vaba - graafikus on iga teine asi free time (ning mism6ttes paned sa icebreaker m2ngud neljandale p2evale, hallooooo)ja ausalt ;oeldes see sobib mulle, kuna me teeme sellest v2rgist seega t2pselt sellise v2rgi, nagu meile sobib. p2rast soojendusm2nge oli free time ja siis kytsime linna ning see on linn!!!!
BATMAN
50 a vana, tyrgi noorim linn.
geeeeeeeto.
nafta ja gaasi t;o;otlemine.
k6rge t;o;otus
enamus on kurdid
ma oleksin sattunud justkui ebareaalsusesse. see ilu oli nii valus, et sa hakkad mustvalgelt n2gema. r22mas majad. poolikud majad. vanad mehed. v2ikesed armsad r2pased lapsed (ilma naljata). elu t2naval. melu t2naval. tolm. politseisoomukid. politsei aias on pidu, grillitakse ja sissep22s on 6hupallidega kaunistatud. ainus mida tahan pildistada v2rviliselt, on inimeste n2od - ma tahan tabada neidsygavaid mandlisilmi, neid v2rvilisi r2tte ja sygavaid n2ojooni,mis v6iksid v2ga pikad jutud maha pidada. see, mida me siin n2eme ja kogeme, ei ole mingi turistishieet. see on p2ris tyrgi. street'n'unemployed style. ma arvan, et seal saginas n2htamatuna k6nnitee22rel istudes saaks ma end pooleks vaadelda, vaadata ja n2ha.
inimesed tahavad koos sinuga pildile j22da - sinu kaamerasse. esimene kysimus on alati - mis su nimi on? edasi, kust p2rit oled ja siis juba jutt jookseb. enamusest nad aru ei saa, ajavad oma loba ja sinu jutule vastavad jeesjees. pikt6r, jees? keskuses ning t2navatel k6ndimine oli natuke nagu oleks mul kurdid ytlevad, et nad on k6ik vennad ja nii nad ka suhtuvad teineteisesse - astuvad kohe ligi ajavad jutu sirgeks ja asi vask. 22retu s6bralikkus ning kaubanduslikus plaanis ei ole eriti pealetykkivad tegelased.
Bussi oodates j2tkus mu keele6pe. kuna ma olen nende silmis oma nahatoonilt ja juuksev2rvilt kollane, siis hakati mind kutsuma "bosuu". tore. ma olen 24 h tyrgis ja inimesed t2naval hyyavad ka bosuu, sest lapsed jooksid laiali ja kandsid ette, et mind nii hyytakse. ja mina siis hyyan musti mustadeks /rashii/ ja koos hyyame punaseid soorodeks. /vend mari ytleb k6rvalt, et ei saa aru, miks kohalikud ja projektirashiid mind oma suureks valgeks jumalahviks (remember, great white ape?) on valinud, tydrukud on juba vaikselt kadedad/
aga jah, sai on /naan/ ja ait'ah on /spaci/, kurtshik on kutsikas ja kartuul on...daaaaa :D ja dziovanni on *HOW YOU DOIN'?* ja yleyldse olen ma varsti siia kurdi keeles kirjutamas.
p2rast 6htus'o''o'ki k2isime jooksmas. saime territooriumilt v2lja ja jooksime pimedas m'o''o'da teed naaberkylla ja tagasi. meid hoiatati lahtsite koerte eest, ja haukumist oli kulda ka aga taamalt ja p6ldude tagant. ja siis tegime seespool territooriumi aeda kaks ringi, ajaliselt tundub, et aia pikkus meie ymber on 1-1,5 km. see on v2ga eriline tunne, kui jooksed tundmatul maastikul, tumemustas taevas peakohal s2ravad t2hed ning kauguses kuuled minaretist kaeblikku palvelaulu. eriti eriline on see, et on soe ja 48h varem s6itsid sa lumelauaga.
6htune programm oli hullult 2ge, istud oma p2hklikausi ees ja yle selle paistavad r6duaknast kauguses j2rgmiste m2gikylade tuled. muusika ei ole tyrgi oma, m2ngib kurdi muusika. h2sti vali ja tempokas, nii et nurgas yyrgavast telekast tyrgikeelset vancouverirepotaazi polegi kuulda.
6ppisime erinevaid tyr..kurdi tantse(sry, ma tean kyll, et v2ga erinevad asjad, aga palun tehke vahe ka selgeks pliis) ja ainus nimi, mis meelde j2i, oli tants nimega balekaan /?/. mis on lihtne, tempokas, paneb higistama ja v2sitab v2ikesed s6rmed 2ra. tantsitakse 7-10 min, siis puhatakse 2 suitsu ja siis pannakse edasi.
t2na oli hea p2ev. elamusi on nii palju, et pea on 6htuks tyhjaks ylekyllastunud saadud infost. aga et me keskusest nii kaugel pole, siis t2na ma vaatan oma trelle armastava pilguga. ja teen neile pai.
stalini jalaj2lgedele v6ite teie pai teha.
stalini jalaj2lgedes
kohale j6udsime! kell 2 ;o;osel ehk 26h living terminal a la tom hanks aga osssaaaaaaaaa mis toimub ikkagist!
Riias saime ilusasti teiste baltlastega kokku ja saime checkinnitud, ent siis pidime ootama lennujaama bussis 20 min, kuni mingi tite okse vms selline lennukis ;ara koristati. siis tegi buss s/onaotseses m/ottes kannaka ja viis meid 25 m kaugusel seisnud lennukini. whaat l2takad, millega m6tleme?
istanbulis ootasime diyarbakiri lennukit esmalt v2rava402 juures, siis delayed 30 min, siis delayed 1h, siis pidime minema v2rav 102 juurde, sealt ;oeldi, et delayed 2 h ja minge 406 juurde. sealt saadeti meid s;o;oma ja siis, kui sai k2es, ;oeldi, et nüüd jooksuga lennukıle. Aga lennukıs saıme süüa veel ja hırmkallıs termınalı kohvı asendus tasuta nestega jeehaaaa, tarbimispidu! pluss on superkhuul see, et nende kahe tunni jooksul vist sai suheldud u pooltega, kes suurt metallist lindu ootasid, mingi veider lennundusapsakateemaline vennastumine toimus. ja v2ike roosa 3aastane tyrgi planeet valis mu enda p2ikeseks ja pani piki orbiiti kihutama, hmmm.
kohale j6udes olid tyrgi mehed vastas ja tegid m6lemale p6sele musi, missa hing veel tahad! edasi mikrobussides 70 km m;o;oda munakivi ja augusegust teed sajaga meie final destinationisse/ BATMAAAAAN!
kohale j6udes saime matrjoshkateemalise elamuse, kui avastasime bussist v2ljudes, et aknad on 1. korrusel trellitatud. aed tarastatud. 5 turvat ja 5 tumedat meest.
"naised sealt uksest, mehed teise majapoolde".
trellid. j6udsin veel vend marile hyyda, et mingil juhul ei annaks passe 2ra.
Riias saime ilusasti teiste baltlastega kokku ja saime checkinnitud, ent siis pidime ootama lennujaama bussis 20 min, kuni mingi tite okse vms selline lennukis ;ara koristati. siis tegi buss s/onaotseses m/ottes kannaka ja viis meid 25 m kaugusel seisnud lennukini. whaat l2takad, millega m6tleme?
istanbulis ootasime diyarbakiri lennukit esmalt v2rava402 juures, siis delayed 30 min, siis delayed 1h, siis pidime minema v2rav 102 juurde, sealt ;oeldi, et delayed 2 h ja minge 406 juurde. sealt saadeti meid s;o;oma ja siis, kui sai k2es, ;oeldi, et nüüd jooksuga lennukıle. Aga lennukıs saıme süüa veel ja hırmkallıs termınalı kohvı asendus tasuta nestega jeehaaaa, tarbimispidu! pluss on superkhuul see, et nende kahe tunni jooksul vist sai suheldud u pooltega, kes suurt metallist lindu ootasid, mingi veider lennundusapsakateemaline vennastumine toimus. ja v2ike roosa 3aastane tyrgi planeet valis mu enda p2ikeseks ja pani piki orbiiti kihutama, hmmm.
kohale j6udes olid tyrgi mehed vastas ja tegid m6lemale p6sele musi, missa hing veel tahad! edasi mikrobussides 70 km m;o;oda munakivi ja augusegust teed sajaga meie final destinationisse/ BATMAAAAAN!
kohale j6udes saime matrjoshkateemalise elamuse, kui avastasime bussist v2ljudes, et aknad on 1. korrusel trellitatud. aed tarastatud. 5 turvat ja 5 tumedat meest.
"naised sealt uksest, mehed teise majapoolde".
trellid. j6udsin veel vend marile hyyda, et mingil juhul ei annaks passe 2ra.
20100212
batman diaries
yo, here we go!
meid on kokku seitse. me oleme ilusad, kaunid ja loovad euroopa noored. kodumaa parimad pojad ja tütred. me pilk on kindel ja samm tarmukas. me suund on bata ramani mäed türgis ja nende vahel asuv 200000 elanikuga lasnamägi nimega batman.
sealne tegevuskava - õpime kivimitest ehteid tegema - sobib imeliselt minu kavaga lisada eelmisel aastal au sisse (taas)tõusnud spordile ning kultuurile loovus. oi, kuidas me kõik kukume, pisikesed kirkad mägede päikeseloojangus helklemas, kiviklibust blingi valmis klopsima.
praegu oleme juba maeiteamitmendat tundi riia lennujaamas nimega rix ja magame, uimerdame, tšilläxime niisama. lund sajab nii, nagu oleks läti taevas lõpuks ometi eesti omast õppust võtnud, teise korruse aknast vaadates näeb ühte lummemattunud lennukit (aeroflot, beibi!) ja 7-t lumesahka. esimene ei tee midagi ja ülejöönud 7 lükkavad sellise hooga lund, et arvatavasti neil sahad higistavad.
leedukate-lätakate buss suri kuskil võsavahel ära ja sellest poleks tglt midagi (kui ma väga kuri ja hoolimatu tahaksin näida), ainult et meie piletid on antanase käes. seega on igati tervitatav, et nad uue minivan said ja varsti siia jõuavad.
rix´ist veel niipalju, et see on ainult natukene eesti lennujaamast suurem, ent difference on huuuuudz - siin saab iga kell kohvi või hambaharja või postkaarti osta. eesti omas pannakse uksed mingi kell 8 kinni ja siis kiida vanaema, kes termose kaasa pani.
kohvist veel niipalju, et kui eurobusinesslux vms lines bussis kohvimasinal cappucino valida, saad keevavee ja vahustatud piima kokteili. valid kohvi, saad vahustatud piimajääkidega keeva vee. beat that.
aga lohutas see, et reisil oli sõbraliku olemisega mees, kes kohe rääkima hakkas sest kohvimassinast, et see ongi sel liinil normals. rääkis ta muidugi läti keeles. tra, ma hakkan ka läti keeles kõigiga rääkima, siis saate aru, kui armsad tegelt sommid on, kes en ümmära muud kui puhuda suomeksi.
meid on kokku seitse. me oleme ilusad, kaunid ja loovad euroopa noored. kodumaa parimad pojad ja tütred. me pilk on kindel ja samm tarmukas. me suund on bata ramani mäed türgis ja nende vahel asuv 200000 elanikuga lasnamägi nimega batman.
sealne tegevuskava - õpime kivimitest ehteid tegema - sobib imeliselt minu kavaga lisada eelmisel aastal au sisse (taas)tõusnud spordile ning kultuurile loovus. oi, kuidas me kõik kukume, pisikesed kirkad mägede päikeseloojangus helklemas, kiviklibust blingi valmis klopsima.
praegu oleme juba maeiteamitmendat tundi riia lennujaamas nimega rix ja magame, uimerdame, tšilläxime niisama. lund sajab nii, nagu oleks läti taevas lõpuks ometi eesti omast õppust võtnud, teise korruse aknast vaadates näeb ühte lummemattunud lennukit (aeroflot, beibi!) ja 7-t lumesahka. esimene ei tee midagi ja ülejöönud 7 lükkavad sellise hooga lund, et arvatavasti neil sahad higistavad.
leedukate-lätakate buss suri kuskil võsavahel ära ja sellest poleks tglt midagi (kui ma väga kuri ja hoolimatu tahaksin näida), ainult et meie piletid on antanase käes. seega on igati tervitatav, et nad uue minivan said ja varsti siia jõuavad.
rix´ist veel niipalju, et see on ainult natukene eesti lennujaamast suurem, ent difference on huuuuudz - siin saab iga kell kohvi või hambaharja või postkaarti osta. eesti omas pannakse uksed mingi kell 8 kinni ja siis kiida vanaema, kes termose kaasa pani.
kohvist veel niipalju, et kui eurobusinesslux vms lines bussis kohvimasinal cappucino valida, saad keevavee ja vahustatud piima kokteili. valid kohvi, saad vahustatud piimajääkidega keeva vee. beat that.
aga lohutas see, et reisil oli sõbraliku olemisega mees, kes kohe rääkima hakkas sest kohvimassinast, et see ongi sel liinil normals. rääkis ta muidugi läti keeles. tra, ma hakkan ka läti keeles kõigiga rääkima, siis saate aru, kui armsad tegelt sommid on, kes en ümmära muud kui puhuda suomeksi.
20100211
back to the roots
On üks toitudest, mille tegemisel tuleb erilise hoolega jälgida kogu protsessi käigus nii ennast kui ainest, isegi tuuletõmme mängib väga suurt rolli. Ning see toit on müütiline, minu jaoks müstilise väega - sinna sisse ütled Sa sõnad, soovid. Teised toidud muutuvad tema lauale saabumisel sekundantideks, kõhutäiteabilisteks.
Ja ossaraisk mis tunne on see, kui laual on isetehtud leib! Hea, natuke isegi ülev tunne. Ise tehtud. Oma kätega. Ahjus, mis ajab lihtsa kõlliga mõne kadedusest roheliseks. Leib, mis elab - juuretisest on ta lugu alguse saanud, juurest on ta väge kogunud. Seal kooriku all tegutseb miski, mis ELAB. Minu silmis on leivategu köögis sama, mis krundil majaehitus, säänne suht suur ettevõtmine, mis jääb ajas kestma (kuigi laualt tõmbab ta suht ruttu jee). Jääb kestma ka linast leivarätikutes, millest ei suuda leivalõhna välja võtta ka kolm kuulsat keemikut Ariel, Toilet Duck ja Toru Siil. Leib jääb. Sest seal on osa hingest sees.
Praegu on valminud kaks erinevat leiba - lihaleib (mis vajus jahtudes natuke alla ning jäi veidi nätske), aga maitselt oli boss ning liha ei pidanud Tootsi kombel noaotsaga taga ajama. Seemneleib tuli, nagu ülemdegustaator tabavalt märkis, väga hea, eriti koorik. Ja ei vajunud alla. Minu jaoks oli natuke mage, ent kui kõrvale valmistada ürdivõid, siis oli kõik paigas ja olemas ja sobiv.
Ja ausalt ka, need on kaks täiesti erinevat asja - võtta ahjust välja kook või leib.
Plaan on igatahes hakata iga nädal tegema leiba. Esialgu ühe, aga varsti, Batmanist naastes, juba kolme vormiga. Ning kivist leiva- ja pitsaküpsetamisplaadi saan ma ka kunagi. Ja leivalabida. Ja praegu oma riideid vaadates, ühe korraliku põlle ka. Ning nagu koolitusel märgiti, katsetada läbi miljard erinevat retsepti.
Selline jutt siis siia vahepeale.
Juhhei 1sõnaga. Tegin teoks oma väga ammuse unistuse ja vedasin oma kondid elu esimesele kokanduskursusele - and now, I can make bread, bitch!
Ja ossaraisk mis tunne on see, kui laual on isetehtud leib! Hea, natuke isegi ülev tunne. Ise tehtud. Oma kätega. Ahjus, mis ajab lihtsa kõlliga mõne kadedusest roheliseks. Leib, mis elab - juuretisest on ta lugu alguse saanud, juurest on ta väge kogunud. Seal kooriku all tegutseb miski, mis ELAB. Minu silmis on leivategu köögis sama, mis krundil majaehitus, säänne suht suur ettevõtmine, mis jääb ajas kestma (kuigi laualt tõmbab ta suht ruttu jee). Jääb kestma ka linast leivarätikutes, millest ei suuda leivalõhna välja võtta ka kolm kuulsat keemikut Ariel, Toilet Duck ja Toru Siil. Leib jääb. Sest seal on osa hingest sees.
Praegu on valminud kaks erinevat leiba - lihaleib (mis vajus jahtudes natuke alla ning jäi veidi nätske), aga maitselt oli boss ning liha ei pidanud Tootsi kombel noaotsaga taga ajama. Seemneleib tuli, nagu ülemdegustaator tabavalt märkis, väga hea, eriti koorik. Ja ei vajunud alla. Minu jaoks oli natuke mage, ent kui kõrvale valmistada ürdivõid, siis oli kõik paigas ja olemas ja sobiv.
Ja ausalt ka, need on kaks täiesti erinevat asja - võtta ahjust välja kook või leib.
Plaan on igatahes hakata iga nädal tegema leiba. Esialgu ühe, aga varsti, Batmanist naastes, juba kolme vormiga. Ning kivist leiva- ja pitsaküpsetamisplaadi saan ma ka kunagi. Ja leivalabida. Ja praegu oma riideid vaadates, ühe korraliku põlle ka. Ning nagu koolitusel märgiti, katsetada läbi miljard erinevat retsepti.
Selline jutt siis siia vahepeale.
20100205
Í gær var líklega fallegasta degi
Huvitav, kas Tartu Maraton on miskitpidi ürgse jõuga sündmus? Et kõik, kes sellel osalenud, saavad automaatselt mingisuguse salajase klubiliikme staatuse? Klubimaks on üks pisike ajusagar, kus hakkavad toimuma seltsimehelikud protsessid ning moodustuma aatelised mõtted - neid saab siis jagada oma rajakaaslastega.
Pühapäeval oli üks väga ilus päev mu elus, see möödus väga priimas seltskonnas presidendi rada läbides, pilte klõpsides ning kauneid hetki kogedes. Puud murdusid, lumehanged langesid ja kaamerad surisesid. 10 km matkamist ja lumes müttamist võttis aega 4h - aeg lendas linnupiimatiivul ja mis eriti meelde jäi - küpsisetort ja tee lummemattunud järve kaldal. OHFAKINGWOW.
Läksin teisipäeval end kontrollima Nõmme -Harku rajale ning sain mõnusa veremaigu suhu, ent aega kulus selleks 1h 20 ´. Pärast rada tahtsin juua osta, aga sularaha oli vähevõitu ning Nõmmel on oldschool - cash is the god. Aga vana, kes letis oli, ütles, et on mind ennegi näinud, tegi alet ja soovitas teinegikord murest rääkida. Ning sujuvalt - treenid Sõiduks? Ja missiis, et homme on Kõrvemaa maraton, ta ju ei rääkinud sellest. Omade värk noh - mis siis, et ma pole kunagi TM-le jõudnud ning nii läheb selgi aastal, kuigi olen selleks viimased 13 kuud treeninud. Aga pikad jutud saime jutustatud - ealistest iseärasustest kuni üle oma varju hüppamiseni.
Läksin teisipäeval end kontrollima Nõmme -Harku rajale ning sain mõnusa veremaigu suhu, ent aega kulus selleks 1h 20 ´. Pärast rada tahtsin juua osta, aga sularaha oli vähevõitu ning Nõmmel on oldschool - cash is the god. Aga vana, kes letis oli, ütles, et on mind ennegi näinud, tegi alet ja soovitas teinegikord murest rääkida. Ning sujuvalt - treenid Sõiduks? Ja missiis, et homme on Kõrvemaa maraton, ta ju ei rääkinud sellest. Omade värk noh - mis siis, et ma pole kunagi TM-le jõudnud ning nii läheb selgi aastal, kuigi olen selleks viimased 13 kuud treeninud. Aga pikad jutud saime jutustatud - ealistest iseärasustest kuni üle oma varju hüppamiseni.
Uisuplatsil sain kingituse, suisa kaks(kümmendkaks) - ma olen õnnelik, et inimesed on nii ilusad ja head, päriselt ka :)
20100204
a3a
Natuke üleoleva olekuga ooperi ülevaade, mille käigus saab selgeks, kui piiratud mu maailm tegelikult on.
Ma olen viimasel ajal väisanud Estoniat kolmel korral - ning saanud igal korral erineva elamuse osaliseks. Kui see iseloomustabki kultuuri või ongi kunsti mõte - kinkida erinevaid emotsioone, siis ma olen tänulik..
Esmalt sattusin ma vaatama Maskiballi, mis oli..oma süžeeliinilt kõigi seebiooperite ema. Tulin sealt tulema kindla teadmisega, et ohjah, nii see siis käibki - teeme ooperit, kostüümid ja muusika jne, ent miskit jäi puudu.
See, mis puudu jäi, selle sain ma ülivõrdes La Traviatat vaadates. See on minu, lihtsa inimese jaoks ooper, kui laval kõlab nii võimas laul, et iga viimne kui ihukarv justkui aplodeerimiseks püsti kargab ning külmavärinad piki selgroogu eurotunneli rongi mängivad. Lihtne inimene on rahul, kui laval OOPERILAULJA teeb võimsat häält langemata karjumisse. Forte, ju nou. Sealt tulin ma ära suurema erutusega, kui rokkkontsertilt. Ever. Verdi on kunn ja jutul lõpp, eksole.
Suht suurte ootustega läksin ma vaatama Armastust kolme apelsini vastu - olles täielikult vaba opperitüki kuulsast sõnalavastuse-eellasest, ootasin siiski komöödiat. Jahtisin elamust.
Esimene üllatus, ja suht meeldiv oli, et tükk on eesti keeles. Ent keelel pole tähtsust, kui laul nii sisult kui kõlalt nõrgaks jääb.
Edasi oli nii, et loo arengust ei saa rääkida, sest midagi nii venivat pole tükil ajal kogenud. Esimese vaatuse lõpus oli selline maik suus, nagu vaataks mingit sitta muusikali, mille koreograafia on seatud, õllepudel käes, stiilis "Oh, see on naljakas, paneme selle sisse". Sorry, aga vastu seina kõndimine oli naljakas Chaplini ja võibolla Benny Hilli esitluses. Ning korduv veiderdavas võtmes aegluupliikumine, mis suisa karjub "vaata, küll ma olen naljakas" mõjub, noh, pilku mahalöövalt.
Esimese vaatuse lõpus ootasin ma hirmuga, et sisse astub Koit Toome, kompott oleks täeilik olnud.
Teine vaatus oli natuke kiirem, ent waththefuck mis asi see on, mida te inimestele serveerite? Vanusegrupp 10 - 13 ehk on tänulik selle igava pasa eest, millega saal üle ujutati.
Mul on kahju näitlejatest, kes sellises lavastuses osalema peavad, kuna lavastuslik ning dramaturgiline pool jätsid mulle ikka suht algaja mulje.
Kindlasti sisaldas laval asetleidnu palju peidetud semiootikat, mida lugeda osanuna oleksin naeru kihistanud või teadjamehelikult muianud. Kindlasti ei oska ma tabada commedia dell´arte peeni nöökeid ning paralleele kaasajaga. Raudpolt, et ma arvatavasti olin seal igavledes ning endalt "Kas see ongi kunst ja on see, mida ma kogen, kultuur?" kui siga, kelle ette massikomöödia pärleid pilluti.
Üsna kindel olen ma ka selles, et Koit Toome oli väga veenev sülekoera rollis, hea grimm ja kiitus kostüümile.
Tänulik olen ka, oskan rohkem hinnata head kraami, tänud, Estonia.
Ma olen viimasel ajal väisanud Estoniat kolmel korral - ning saanud igal korral erineva elamuse osaliseks. Kui see iseloomustabki kultuuri või ongi kunsti mõte - kinkida erinevaid emotsioone, siis ma olen tänulik..
Esmalt sattusin ma vaatama Maskiballi, mis oli..oma süžeeliinilt kõigi seebiooperite ema. Tulin sealt tulema kindla teadmisega, et ohjah, nii see siis käibki - teeme ooperit, kostüümid ja muusika jne, ent miskit jäi puudu.
See, mis puudu jäi, selle sain ma ülivõrdes La Traviatat vaadates. See on minu, lihtsa inimese jaoks ooper, kui laval kõlab nii võimas laul, et iga viimne kui ihukarv justkui aplodeerimiseks püsti kargab ning külmavärinad piki selgroogu eurotunneli rongi mängivad. Lihtne inimene on rahul, kui laval OOPERILAULJA teeb võimsat häält langemata karjumisse. Forte, ju nou. Sealt tulin ma ära suurema erutusega, kui rokkkontsertilt. Ever. Verdi on kunn ja jutul lõpp, eksole.
Suht suurte ootustega läksin ma vaatama Armastust kolme apelsini vastu - olles täielikult vaba opperitüki kuulsast sõnalavastuse-eellasest, ootasin siiski komöödiat. Jahtisin elamust.
Esimene üllatus, ja suht meeldiv oli, et tükk on eesti keeles. Ent keelel pole tähtsust, kui laul nii sisult kui kõlalt nõrgaks jääb.
Edasi oli nii, et loo arengust ei saa rääkida, sest midagi nii venivat pole tükil ajal kogenud. Esimese vaatuse lõpus oli selline maik suus, nagu vaataks mingit sitta muusikali, mille koreograafia on seatud, õllepudel käes, stiilis "Oh, see on naljakas, paneme selle sisse". Sorry, aga vastu seina kõndimine oli naljakas Chaplini ja võibolla Benny Hilli esitluses. Ning korduv veiderdavas võtmes aegluupliikumine, mis suisa karjub "vaata, küll ma olen naljakas" mõjub, noh, pilku mahalöövalt.
Esimese vaatuse lõpus ootasin ma hirmuga, et sisse astub Koit Toome, kompott oleks täeilik olnud.
Teine vaatus oli natuke kiirem, ent waththefuck mis asi see on, mida te inimestele serveerite? Vanusegrupp 10 - 13 ehk on tänulik selle igava pasa eest, millega saal üle ujutati.
Mul on kahju näitlejatest, kes sellises lavastuses osalema peavad, kuna lavastuslik ning dramaturgiline pool jätsid mulle ikka suht algaja mulje.
Kindlasti sisaldas laval asetleidnu palju peidetud semiootikat, mida lugeda osanuna oleksin naeru kihistanud või teadjamehelikult muianud. Kindlasti ei oska ma tabada commedia dell´arte peeni nöökeid ning paralleele kaasajaga. Raudpolt, et ma arvatavasti olin seal igavledes ning endalt "Kas see ongi kunst ja on see, mida ma kogen, kultuur?" kui siga, kelle ette massikomöödia pärleid pilluti.
Üsna kindel olen ma ka selles, et Koit Toome oli väga veenev sülekoera rollis, hea grimm ja kiitus kostüümile.
Tänulik olen ka, oskan rohkem hinnata head kraami, tänud, Estonia.
Pildi on maalinud Juliet Kac ja see jõudis siia blogisse khuugeldamise tulemusel avanenud aadressilt riversidegallery.co.uk
20100202
cats´n´dogs
Officially, 3 kuud suitsuta - tehtud.
Pilt omab mitut konteksti, hetkel kujutame siis ette kaksikhinge killimas konisusi, ärgem kaldugem pantrite ja huntide maailma.
Subscribe to:
Posts (Atom)