Viimane teekond
...ja ma lahkun. Kuid linnud jäävad laulma;
ja minu aed jääb ja roheline puu ja kaev.
veel paljudel õhtutel saab taevas olema sinine ja mahe
ning kellatornis helisevad ikka kellad,
just nõnda, nagu nad helisevad sellel õhtul.
Inimesed, kes mind armastasid, kaovad kord
ja linn muutub igal aastal uueks.
Aga mu vaim jääb alati koduigatsuses rändama
mõnes mu lilleaia kaugemas sopis.
Juan Ramón Jiménez
No comments:
Post a Comment