20100927

moi, ja maiasmokk?!

Kust küll pärineb eksiarvamus, et ma olen parandamatu magusahoolik?
"Õpetaja, mul on Sulle kingitus". Ja kiirelt lisatakse otsa "Aga see ei ole midagi magusat".
Vahtranina sain hoopis.
:)

20100921

küsi ilusti...

Kui ma taaskord sõitsin ühel päeval rongiga koju, siis nägin, et Keilas sai üks habetunud onu suht kurjaks, kui nägi lapsi meie vagunisse sisenemas. Kuidagi pinges oli - seda märkasin. No ja siis tegin uuesti silmad lahti Tondil. Lapsed olid läinud, onu oli alles.

Vaatasin aknast välja ja püüdsin jõuda enne baltat tagasi siia maailma, kui:
-"Räägid Sa eesti keelt?" - ülbelt, otsekoheselt, kärinal.
-vaatasin aknast välja, lootes, et see ei olnud mulle mõeldud. ignoorignoor.
aga ei.
-"Minge te kõik v***u raisk!.. Minge kõik p***i raisk! Kõige täiega!" - üle vaguni, kõigile.
10 sek vaikust
- "Minge kõik ---II---, niikuinii ei oska te elada jumalatunnetusega!"
Järgmine oli juba kindlalt minule. "Mida Sa irvitad raisk?!"
- "Hakkas kergem või?"
- "Mine p***i raisk!..Hakkas küll, aga mis see Sinu asi on raisk!"
-"Vali vähemalt austusest teiste vastu sõnu, siin vagunis väikesed lapsed! Ise vana mees, pikk habe ees!"
- "Kuule mul on neist lastest jumalast pohhui, ma valin ise, keda armastan! See pole Sinu asi!"
-"No alusta siis iseendast!"
-"Sa alusta ise, raisk!".
Vaatasin aknast välja. Hea tunne oli - ammu alustasin ju! Olime möödunud Lillekülast.
Ja 2 minutit hiljem, Balti Jaama perroonile lähenemas:
-"A Sa mulle õlle ostad vä?"
-"Ei."
-"Miks?!"
-"Ma ei ole huvitatud".
-"A no ilusat päeva Sulle!"

vot siis. naersin pisarateni, tegi päeva jah ilusamaks. eriti naljakas oli see, kuidas perroonil mu seljataga käratas sama hääl ühele möödujale "anna suitsu raisk".

Sellised kuraasikad pidid kaugele jõudma. No tema jõudis Paldiskist Tallinna, eks see ole kah juba paras kaugus.

Ja no ilusat päeva teile!

20100915

Euroopa Nõukogu: sõnad „ema” ja „isa” on seksistlikud

Tsiteerin uudist, mis lisaks kategooria "whötthefööök" täiendmisele näitab, miks maailma asjad nii tähtsad on, et minu väike aju neid enam ammu ei taha/suuda läbi hammustada:
"Et võidelda seksismi vastu, otsib Euroopa Nõukogu sõnu, mis on sooliselt neutraalsed, ja soovitab kõigil 47 liikmesriigil loobuda ametlikus suhtluses „seksistlikust keelest”.

Šveitsi esindaja Doris Stamp nõudis, et naisi ei kujutataks enam „passiivsete ja teisesordiliste olenditena, emadena või seksuaalobjektidena”, vahendab Leedu Delfi.

Šveitsis ongi esimese riigina vastavad ümberkorraldused tehtud. Šveitsi pealinnas Bernis kaotati ametlikust keelepruugist sõnad „ema” ja „isa”. Tänapäeval nimetatakse neid „vanemateks”.

Vanemad on nad ju niivõinaa, aga palun öelge, milline naine ei taha end tunda naisena? Milline ema emana? Milline naine (üldistatult) ei taha end tunda ihaldusväärsena? Misajast viitab "ema" passiivsele ja teisesordilisele olendile?

as The French wüd sei: whötthefööök?

ketšupikogus ja -stiil ekraanil kui elu(meele)olu parameeter

Seda, et kebens müüb, teab igaüks. Ja et vägivald müüb, teab vist ka igaüks, kelles veel miskit ürgset alles. Alljärgnev kõditas aga hoopis kuidagi sellise nurga alt, et kas see ongi meie olevik ja üha süngem tulevik, kuhu me mitte ei suundu, vaid sumbume- suurasumite üksikud hinged, kellel a) on väärtused ja nad võitlevad nende eest (eesmärk pühitseb abinõu) / kutsugem neid kasvõi fanaatikuteks; b) pole väärtusi ja hinge ( -> mõtetu vägivald as fun ja raison d´etre); või c) veel hullem, inimesed, kes on elus pettunud, kelle maailm on kokku kukkunud - neilt on aated röövitud, kokku kogutud ja peale kustud nii, et hingest on alles jäänud vaid sünge kogus hävitamishimulist vimma.

Kino peegeldab läbi oma veidra prisma elu - siit saab ta ju ainest? Tundub, et mingisugusele inimestevahelisele ja -sisesele ükskõiksusele ja hoolimatusele see ju viitab. Empaatia lõpp? Või appikarje?

20100913

gifts for granny

Püüdsime arvata, mida üks päkapikkudest vanaemale sünnipäevaks kinkis. Arutelu "vanaema-naisterahvas-tüdrukud-mängivad-nukkudega" viis arvamusele, et ehk oli pakis kortsudega barbie. Nali naljaks, aga kuugeldades "old barbie" sain aru, et teisteski koolides on sel teemal arutletud.


teemasüüdlasest vanaema sai aga panni.

20100908

arusaamu hügieenist ja romantikast

- "Kasuta ikka vahetussärki, nüüd käid selle sama särgiga, mille täis higistasid."
- (nuusutades) "Aga ei haise ju"
- "No homme haiseb, bakterid teevad Su higist pesa ja puuksutavad seal öö otsa!"
-" Las peeretavad!"
- "Aga siis ju tahavad kindlasti kõik tüdrukud Sind kallistada?"
- " Ma kallistasin raipehaisust koera!"

-"?!??? WHAAAAT?"

-"Ta lamas hiireraipel ja haises selle järgi".

vot nii, tüdrukud. elu on sigakordumatu ja äge!
:)

hommikul kell 7

fogging by / päkapikkude manu

tööl tundras

20100906

nokia buys youtube?

Üle prahi äge, kui toredad asjad putitatatkse natuke totrate asjadega veelgi toredamaks!
leiad sellise raamiga video, nagu all näidatud. paned loo mängima. vajutad pausile. siis vajutad vasakut nooleklahvi paar sekki all ja hakkad mängima. SNAKE!!!!!!
töötab youtubes, siin blogis mitte.




selle loo peale mine või ise kontorisse tööle!

see asi on arvatavasti kõigile ammu teada, aga ma sain ka nüüd, HAAAAA!

20100901

särajee! sütitav!



kui nüüd aus olla, siis see on üks sellistest eluavaldustest, mille kogemise järel oled kui puuga pähe saanud. aga..nii ongi - elu on täpselt selline, millisena Sa seda serveerid.
Nii palju rõõmu ja rahu kiirgav inimene mõjub juba selle väikese video vahendusel ebamaiselt inspireerivana! Esmalt hakkas muidugi natuke häbi, kui endale ausalt otsa vaadata..
Life is what you make of it, isn´t it?

Jaaaaaaaa!

mis maa see on

Kesk neid ilusaid hetki, mida mul on rõõm kogeda, tuleb vahest ette ka neid, mis panevad mõtlema, et esimene, teine, kolmas, maeiteamitmes eesti parasjagu oma palet näitamas on - ühel hetkel oled selili, hoiad teistel puhast sära kiirgavatel inimestel kätest ja teed kell kaks öösel päikesetantsu; näed kõige ehedaimaid, puhtaimaid hüvastijätu pisaraid; koged taaskohtumisrõõmu või oled lihtsalt - ei koos ega üksi, lihtsalt oled.

Või siis oled ühes pisikeses asulas suvelõpupeol ja vaatad, kuidas kõik inimesed on maani täis, või sinnapoole teel - soost ja vanusest olenemata. Ja otsivad - kindlustunnet, turvalisust, enesekindlust - kõige madalamatest sfääridest, püüdes ennast unustades teisi jalge alla trampida.

Mu isa töötab hullumajas ja ega neil pärast neid pikki aastaid vahet ei ole. Ta on suur mees, joob liitri viina üksi ära. Lööb rusika lauale ja ütleb, et täna joob tema viina. Pärast lööb selle rusika juba, kuhu juhtub. Ma ise joon ka - räigelt. Koomik olen. Koolis käisin ka, kutsekas. Pool aastat ja siis sain aru, et see pole ikka minule. Joon, veelkord joon ja kurat, juua ma oskan - aga ega seda enam lõpetada ei oska. Ei näe mõtet ega põhjust. Aga teid ma austan, kometit oskate teha! Krt, ma olen ise ka ikka koomik. Aga mu sõbrad tahtsid teada, et kas te olete peded?

Ja näed selliseid..kurbi silmi. Natuke ennasthaletsevaid, ent samas ohtlikult alla vandunud hinge pisaraid. Ja need pisarad, see äng, kumab kuidagi tumedalt kõigi kohal. Kõige taustal.

Kuidas hiljem sellel ja tollel teisel tüli lahenes, ma ei tea. Ja kuidas pidu lõppes, seda ma ka ei tea. Aga lõbus tundus neil kõigil olevat. Oleneb muidugi, mida lõbuks pidada ja kuidas end lõbustada.

Sotsiaalne mitmekesisus, kas see ongi Su palede valem? Et ongi ühel maal mitumitumitu maad? Nii on ja nii jääb?

tuut-tuut, aastat uut!

Heameel on, et see jube 70 päeva kestev puhkuseõudus lõpuks hambad virna virutas! :D
lühidalt võib öelda, et jaaa, juba mitmendat suve on parim viis end kooliks häälestada kutimutis noorte ja andekate tegemisi kõrvalt vaadata ning neid tulutult magama kamandades/mangudes/kavaldades. Kutid-mutid, ajee!

Pärast laagrit oli kohe järgmisel päeval kooli minek. Ja rongist maha astudes kilkas perroonil üllatunud hääl - "oi, see on ju Maur!" Hahaa, hea algus, see preili tuleb meil kooli aasta-kahe pärast, tuju tõstis igatahes veel rohkem lae alla.
Täna oli see päev, mida tavaliselt ei oska karta, kuna ta tuleb salaja, ruttu ja maandub mürtsuga ning on läbi enne, kui mõelda jõuad, et mis see siis nüüd oli. Oma päkapikkudega läksin teise klassi - esimest korda ei võtnud ma esimest klassi endale. Arvatavasti on kohalik elula nii harjunud sellega ja pisikesed imikust saati teadnud, et mina nende esimene õpetaja olen, et igati mõistetav oli täna kuulda, et "Mu õde hakkas nutma ja ei tahtnud täna kooli tulla, kui kuulis, et Sina tema esimene õpetaja ei ole". Hinge sigasoojendav!

Nii et - pole siin midagi, ikka uue hooga edasi, eksole? Ajurünnak teemal koolialgus:


Kuldne vaher, pilved, päike,
kuskilt ilmub vihmapiisk..
tuleb kilge, kostub naer
kured läevad, Sina jääd
lilled sülle, pere kaasa
koolitee nüüd sihiks saab
suvi - las see tuksub põues
kool ju teab - on sügis õues.

SÄRAJEE!