20110128

munad maha!

Kuna mu eesmärk loobuda suitsetamisest enne 30ndat eluaastat on praeguse seisuga graafikust ette rutates täidetud, siis - siililegi selge -  tarvis uus siht seada. Tegin seda juba paar kuud tagasi, oktoobris. Nimelt on meil kargamistrennis ettenähtud aeg venitus-painutusminutiteks, mille jooksul ka spagaati harrastame - vastavalt võimetele. Oktoobris olin ma u põlve kõrgusel. Ja iga korraga on see vahe millimeeterhaaval  vähenenud. Mingil hetkel kesk suurt ja mõnusat valu tuleb endale öelda, et c´mon, aju, lõpeta vastupunnimine. Ja siis, kui enam vastu ei hoia, hakkad üle kere võdisema nagu mootoriga sült  ning higi voolab ojadena. Ja võidadki heal juhul paar millimeetrit - kiirustamise hind on see, et kuskil reie sees valutab poolteist kuud, kui astud, painutamisest rääkimata :) Kõik on suhteline eksole - seega, meil siin imelises spagaadimaailmas on paar millimeetrit SUUR võit!

Nüüd on maani veel u 10 cm minna.

Niisiis - 30ks munad maha, go!

Ps. Sellel tüübil on vist harkseisuga juba eesmärk täidetud. Happy for him :)

Üldiselt on tööl suisa lahe, ra

Täna oli taas varemmainitud klassiga tund. Pärast muinasjutu lugemist tuli korrata ka eilset (valusat) teemat.
Things you need at school: pencils, school-bag, diary, skateboard..... EXCELLENT!

Hea tunne kohe, kui oled maailma natuke paremaks paigaks muutnud!

hiiiiih :D

20110126

Vahest on tööl suisa masendav, ra.

Läksin täna inka tunnis 3. kl õpilastega päris tõsiselt vaidlema.

Nimeta viis asja, mida koolis vaja on: school-bag, diary, book, pencil case, pen.
Nimeta viis asja, mida koolis vaja ei lähe: computer, balloons, sheep, skateboard....

WHAT?!

MISMÕTTES?!

Katkestasin tunni, tegin vastuvaidlemist mitte salliva näo, ning raiusin kuni eduka võiduni (eks nad ju teavad, et ega lolliga pole mõtet vaielda :)) vastupidist.

Lihtsalt masendav, et nii rikutud mõtlemisega inimesi meie hulgas leidub.

müts maha

sellised vennad aitavad elu vaadata ikka hoopis uue nurga alt. retsept!

20110125

sotsiaalvõrgutamine

Vanasti ikka alguses täägiti ja siis alles shäägiti...aga nüüd?

20110123

munchtime!

mulle meeldivad mu nädalavahetused - nagu iga pisike inimene siin suures ilmas, leian ka mina, et nad pakuvad vaheldust argipõnevusele ja rutiinactionile. ja kuigi nii nädala 5 esimest kui ka 2 viimast päeva on suhteliselt võrdselt  pädevad elamusi kinkima ja rõõmu tooma, peab rõhutama, et nädalavahetused - mi laiki rohkem. Nädalavahetus ei ole pelgalt kadunud poeg, kelle kojutuleku puhul aetakse härg noa alla, ei, siin on peidus miskit enamat.
Praegu tiksub Kutimuti laagris viimaseid tunde täis Teenifest. Ja ütleme nii, et sehr khuul on jagada hetki niivõrd ägedate noortega! Need hetked muidugi kipuvad venima nii, et tänu pooleviiesele magamaminekule jääb hommikune äratus veidi hiljaks (hahaaaa, äratus, ja MINU ülesanne? päriselt ka?! Ma olen viiendat aastat vist siin ja iga kord suudan ma mõnel hommikul ärgata, telefon vaikselt kaisus. Iga kord:) ) Noored ja sigaandekad. Suhtumine - uudishimulik, elujaatav. Söögiisu -hirmuäratav, teismeline on ikka selline loom, kellel peab kogu aeg kütus paagis olema. Constant need of munchies, and yes, we´re high. On life.
Magamapeksmine on väga tähtis töö, ja kui seda südamega teha, siis näeb see välja nii (tubade numbrid muudetud, ent autorile teada): 1. vaatad, kust piilub valgus, kuulad, kust tuleb jutuvada. Unustad lapsepõlve ja äratad endas selle vastiku täiskasvanu ning asud patrullima. #1 (kop-kop), tuli kustu, "head ööd" #2 kop-kop-uks krahmaki lahti, "kõtt tuttu!" tuli kustu, uks kinni. Ja nii edasi - kiirelt uks, repliik, tuli, uks. Rääkimine on kindel lõks, kuna oh boy, kus alles suudab magamaminekuhirmus inimene maailma asjade vastu huvi üles näidata! Ja paari hetkega oledki uppumas küsimustelaviini alla - eriti kui lased end mõjutada hetkega loodud pettekujutelmast, et Sina oled see üks ja ainus, tänu kellele hakkab kohe kellegi isiksus kujunema ja silmaring avarduma etc. Ühesõnaga, kütad edasi - #3 kop-kop-kasuta-guuglit-tuli surnuks- uks ja siis.....istuvad ühes toas põrandal ringis 12-14 aastased ja ja teatavad vabandavalt, et "Me mängime tõde või tegu". C´mon, nii ei tohi, ka kõige kivisemat südant tabab sellisel puhul instant meltdown ju!
"Poole tunni pärast lähete magama!"
Ja lähed edasi, ikka kop-kop ja tuli ja öörahu ja uks ja mõtled et ägeeeee, et äkki saab täna keegi öösel oma esimese ükskõik mille :D ja lähed tuppa, kus õhk on pinevusest rabe nagu gaasiahjust tulnud küpsetuspaber. Ja segad õudusjutu rääkimise oma selgitust anuvate küsimuste ja ülivajalike repliikidega niimoodi ära, et Sind patjadega toast välja pekstakse. Hea on olla! :D

Nii ma siis leiangi end ikka ja jälle avastamas, (Mitte et noorus pole ilus aeg, vaid) et  ilus, kui on aega noor olla!
Nädal tagasi istusin ma sel ajal Brüssel-Kopenhaagen lennukis ja ei teadnud veel midagi sellest, juba paari h pärast saan ma SAS-i letis toidukupongi 75 DKK väärtuses, kuna järgmine lend lükkus ja lükkus ja lükkus. See, mida ma seal tegin, kirjutan varsti, kui ise ka paremini asja mõistan, ent  võtmesõnaks on EAPN.
Ahjaa, ja see ka, et üle pika aja on mind taas corpsing paeluma hakanud - ainult et..valimatu kõikjal laibastumise asemel intrigeerib miski muu :D
















jah. nädalavahetused oma vaheldusrikkuses on...vahvad. Et see tempo ja pidev liikumine endast välja saada, on tarvis kas hüppama või ujuma või jooksma  minna. Ja siis on aeg rahuneda ja ümberringi vaadata.

Ja mul on teooria - väga lihtne, kusjuures - miks kilpkonnad nii kaua ja jänesed nii vähe elavad. Ja kaudselt on see ka rutiinisinusioidiga seotud.

20110120

juhhei

Tahtsin teha lihtsat Tarte Tatin´i, ent õunu polnud. Pilk peatus pirnidel, ent õhtu jõudis koos unega enne pärale. Järgmisel õhtul sõin pirnid ära. Ja täna siis jõudis kätte hetk, kui tegin selle kuulsa prantsuse tagurpidi õunakoogi pirnideta versiooni vaest venda hoopis kiividega.

MEGAHEA!

kes mida ei lubanud

Kätte on jõudmas valimiskaruselli kõige oksemaigulisem aeg. Tänavatele on ilmunud hiigelsuured moosilõustad ja erinevates endistes sotsiaalvõrgustikes, nüüdsetes reklaamimudatiikides tekib valimistemaatilisi gruppe nagu seeni pärast vihma. Nende tulevikkuvaatavate teadete kõrval võetakse kindlasti hetk, et kiigata ka lähiminevikku.
Siis saab lehest lugeda ja puha.

Kallis uuriv ajakirjanik, kes Sa varsti saad toimetajalt ülesandeks üllitada kirjutis, milles võrreldakse valimisperioodil tehtut lubatuga! Ole hea, kirjuta hoopis, mida sellist tehti, mida ei lubatud. Oleks hea lugeda, vähemalt ühel meist.

20110110

PIN for life

Olin täna uuesti tööl. Selmet magada, kuulasin tähelepanelikult, ei, sain osa ühest neist vestlusest, mis arvatavasti ei kordu eal. Meie kooli üks kolmest valvurist (see ainus, kes hommikuti minu saabudes ei lahku, vaid jääb ootama oma naist, meie maja head vaimu), vana mees, istub, kepp käes ja läkiläki peas, ning räägib sellest, kuidas asjad siin koolis ja ilmas on olnud tema elu ajal. Räägib vene keeles. Taustaks mängib igivana ja hiigelsuur raadioaparaat uudiseid ja marsirütme - ikka vene keeles. Mina laman diivanil ja kuulan poolvidukil silmil lugusid sellest, kuidas kunagi oli korraga palgal kolm lumerookijat ja seda, kus Keila Selveris asub täpselt see ehtepood, kuhu autoga mehed sisse sõitsid ja et seal pidi ikka keegi seestpoolt nendega kambas olema, kuis muidu nad koodist jagu said. Ja et signalisatsioon on siiski masinavärk ja see ei tee nii, nagu inimene, et märkab näiteks tilkuvat radiaatorit. Masin hoiatab inimese eest, aga pole inimese eest. Inimest ei asenda miski masin.
Tal põlv valutab ja ta ei tea, kas tulla linna operatsioonile, või surra sellega, mis ei tööta hästi ja tuikab veidi. Aga oppi kardab, kuigi arst on hea. Ja räägib veel ja ma püüan aru saada ja midagi vastata. Ta on kurb ja seda on veider tunda. Neist kolmest ainus, kes hommikuti jäänud, on tema esimene lahkuja.

Ja siis helises kell ja siis sain lastele "Tristanit ja Isoldet" lugeda ja arutada maailmaasju hoopis teises kastmes ja siis ongi selline tunne, et kuulaks koguaeg seda lugu ja mõtleks, et imeline on see ilmaelu ikka küll. Kurb ja ilus ja rõõmus ja üdini rahulik ja - justtäpselt, Sinu elu on Sinu nägu.

Seda lugu.



Ja ma ei arutle enam endamisi, et kas see valvur leiaks Facebookil mingit mõtet.

20110105

rikkaim mees

Kui ma u aasta tagasi tegin noortega "Seemneid", oli ka mul võimalus killuke enda maailmast talletada. Või siis oma maailmanägemisest. Aitäh, Tšjort ja Liina, et te nii armsad olete! Ja aitäh (ma arvan, et) kõigile, kes on mulle oma olemasolust killukese kinkinud - te olete lihtsalt ja endile nii omaselt armsal moel leidnud tee mu südamesse. Ja see on juba selline hull koht, kust väljapääsu pole mõtet otsida :)



Sul on kõik ja Sa ise oled kõik, eksole?

whoaaaaa jaaajaaajaaaa kui hea!

boonuseks parim lõpp päevale, tantsule, kõigele! :D

peavalu ei ole hea valu

mul on üks teoooria. valu kohta. ja see on väga lihtne:
valu on kahte sorti. esimene valu on selline, mida tunned pärast millegi meeldiva või ägedaga tegelemise tõttu - nt rulatad ja nikastad kukkudes rannet, käid suusatamas ja järgmine päev tuikavad lihased oioioi kui mõnusalt. see on hea, õigustatud valu.
ebaõiglase valu kategooriasse kuuluvad kõik sisemised valud - pea-, kurgu-, hamba-, kõrva-, kõhu- jne valu. neid ei ole inimene millegagi ära teeninud. (oma lollus välja arvatud). see on paha valu, lihtne.

vot nii. see öeldud, võin uhkelt teatada, et selleaastane lumelaua hooaeg on avatud ja pärast kahte päeva mäel olen ma õnnelik, sest 1)mäelt tulin teise päeva õhtul ära "osates" (loe: julgedes kobamisi teha midagi) asju, millest hommikul veel vaid veidi unistada julgesin; 2)jõudsin arusaamale, et ma ei oska mitte midagi.

aga ma oskan juba sõita oskajamatel järgi, kukkumata:



ja..noh, ütleme nii, et jah, on küll valus, aga asi on seda väärt!



tunnetada oma arenguruumi suurust on hea - eriti kui adud, et veel käiaolev pikk tee on täis puhast rõõmu ja naudingut.
täna läksin randmekaitset ostma aga soetasin hoopis lumelauasaapad ja selle kohta on mul ka teooria :)

live and let live. anyone?

vastandamine ja sellega seonduv on mu mõtteis viimasel ajal tammunud.. Masside psühholoogia ütleb, et inimest on kõige kergem kallutada läbi vastandumise. "Meie" - tunde tekitamiseks pole vaja muud, kui luua vastandgrupp, "nemad". Ja läbi "nende" erinevuste rõhutamise kinnistad Sa "meie" grupile ükskõik, mis väärtuseid - Sa muudad inimesed vooluga kaasaminevateks veepiiskadeks tormlevas jões, kus üksiküritajatel ja omasoodu kulgejatel puudub ellujäämisvõimalus. Niimoodi on mõnus saada enda selja taha toetajaskond; niimoodi saab ka nende mõtlemist mõjutada.
Kas gayparaadid ja erinevus-rikastab-kampaaniad on vahend tõstmaks au sisse traditsioonilist, senivohanud peremudelit;  kristlikku; valget maailmapilti?  Et "inimene tänavalt" ei mõtleks abielu mõttekuse ja vajaduse üle, vaid raiuks kogu südamest - "Abielu on püha liit mehe ja naise vahel!"?  Viimaks inimesi aruteludelt dogmaatilisema mõtlemiseni, kus eksisteerib vaid üks, kõigutamatu teadmine, tõde? Teadmine, mis on seemneks, aluseks edasistele tegudele; teadmine, mis suunab inimese vaatama soovitud suunas? Suunas, kust tuleb talle sõnumeid, mis tunduvad sõbralikud, omad ja ning seetõttu kergesti adapteeritavad?
Pimedat on parem juhtida ja parim pimestaja on teadmatuses sündinud viha?

Kas on olemas üldse "inimest tänavalt"? või tahab keegi, et ma nii mõtleks ja peaks ennast ning oma mõttekaaslasi erinevateks, paremateks? Et....eelmine lõik algusest peale?

Kes? Ilmselgelt oleks kerglane väita, et gayparaade korraldab prinkis kanni ja raseeritud torsode varjust mõni kohalik organsiatsioon, mil varrukais sajanditepikkune mahhineerimiskogemus - inimesed marsivad ja piketeerivad ja skandeerivad alatasa ja kõikjal millegi nimel/poolt/vastu. Pigem nagu oleks see üldine suur salasoov võtta inimestelt vabam mõtlemine ja austus iseenda vastu - kuidas seda väärt kraami peaks teistele jaguma, kui endalgi vähe? Kas eesmärk on kinni tampida mingisugue helge energia, mis meid kõrgemale tõstaks? Või on see vajalik, kuna liigsuur suhtarv andekaid ja erilisi ja hea energiaga kodanikke viiks midagi balansist välja? kaotaks vajaduse kontrollinstantside järgi? või paisuks nad üksteise alasse niivõrd, et ei mahuks ära - seega kontrollime end enda säilitamiseks?

Ja kui nii ongi, siis - kas lammas on paha olla? (näe, mõtlemine on kinni lambadogmas). Vähemalt keegigi ju hoolib? :D

Leidsin selle ilmutamata sissekande draftide alt. Eks see ole tunda ka sõnastusest, ent see selleks. Tegelikkuses - kas need suure leegiga lahmatava panevad kampaaniad tegelikkuses ka muudavad midagi? Või on asi tagasi oma sissekujunenud vormi langenud? Enam me ei mõtle igapäevaselt homodele, neegritele ja moslemitele (need kolm on ju kõige hirmsamad siin elus?=)) See oleks nagu hetkeks korras. Vahepeal oli ilm. Siis midagi rahavallast ja sellest, kellelt mida ikkagi tohib vastu võtta. Ja nüüd juba uued kampaaniad. Maisemate asjadega?

Kas lambaks olemine seisnebki etteantud teemadel määgimisel?
Kes Sa oled, kes Sa nii oskuslikult seda lambamõttelõnga ketrad?

On ju teisi loomi ka?