20141226

CBD Stampede


Chch tänavail toimus üks tore spordisündmus, millest võtsin suure heameelega osa. Mingis mõttes oli tegu 8 km võidujooksuga, aga turnimise ja maskeraadiga.

Umbes 400 osavõtjat olid valmis turnima üle autode, teetõkete, merekonteinerite ja ekskavaatorite. Teatav valmisolek tundus olevat ka roomamiseks - mullamaitset sai mekkida torudest ja autode alt läbi roomates. Paljud kodanikud ilmusid starti kostümeeritult - pruudid, ninja kilpkonnad, Shrek ja nii edasi. See andis minu harrastussportlase kostüümile teatava eelise, ja selleüle oli mul väga hea meel. 

Rada oli täpselt nii tore, et natuke enne lõppu mu jalad ei kuulanud sõna ehk siis sai piisavalt rassida. Ja lõpusirge oli kaetud maskeerimisvõrguga, ja sinna ma sealt alt läbi roomates oma juuksekrunniga ka korduvalt takerdusin. Ouch. Finishisse sain igatahes õigeaegselt - vahetult enne rämehullu padukat. Ja koht - kuskil seal esikümnes. Tehtaks vaid sellised linnaturnimisi rohkem!

Aitäh!

20141126

Tagasi meeste maailmas. Lihtsalt imeline.

Niipea, kui ma Christchurchis oma cv-ga tööbüroo ukse vahel lehvitasin, saadeti mind telgifirmasse abijõuks. Lubati ajutist tööd, ent juhtus nii, et jäin sinna kuni CHCH-st lahkumiseni, ehk kolm-neli kuud tööd. Juba esimesel päeval, kui mehed omavahel suu lahti tegid, sain aru, et ahhaaaa, ma olen taaskord meeste maailma sattunud – tagasi kodus! Seiklus nokulaadimägede ja kiimajõgede vahel võis jätkuda :D 
Kollane/ neoonroheline oli Continentali värv, meie tööbüroo ohutuskoodiks oli see teine. Salmon või mis ta nüüd oligi.
Üleüldiseid jututeemasid oli meestel kaks – 
1) hetkel puuduoleva meeskonnakaaslase tagarääkimine ja 
2) naisedsekskepppornotussinaljadtissidpepudvallutusedunistusedägedadpoosidpornokeppseksnaised.
Harva vestlesime ka muudel teemadel – uus film; mis telgi ja kuhu me püstitame; kus järgmine objekt on. Mõnikord vaevasime end ka elulisemate, sügavamate teemadega – nt “Kes ma eelmises elus olin?” ja “Miks dushi all peeretades hais ära ei lähe vaid hoopis mu orbiidile jääb?”. Esimene viis muidugi jutu seksinglitele ja kepideemonitele ning teine jõudis esmalt kõige rõvedamat haisubuketti tekitavate toitainete juurest anaaltrahvide ja vastavasisuliste süvaaruteludeni. Täielik para diis. 
Vahest laadisime auto triiki täis ja siis oli äge, sain töökohustuste käigus Uus-Meremaad avastada
Mõni näide ka, talletamaks laia maailma meespärimust.

Saabun tööväljale, kus on ees uus kolleeg. Sirutan tervituseks käe, tema mobiiltelefoni, mille ekraanilt vaatab vastu suur roosa tuss. Mina ütlen “Tere, mina olen Muzza” ja saan vastuseks ”Vaata, nad on KÕIK ühesugused!” Tegu üle 40a vana tüübiga, eks elab emaga ja jõlgub igal vabal hetkel Naughtyoverforty-nimelises võrgustikus, kus vastuseks tallesaabuvatele tussiiltidele saadab oma tillipilte. (“Nad tahavad kõik ühte ja ainult ühte”). Ja kui asjad sobivad, saab õhtul kepisõltlannaga kuskil kokku ja nagistab nii, et maa müdiseb. Võrgustiku liikmed on need, kes on naughty ja over forty ja ka need, kellele see kategooria mingil muul põhjusel südamelähedane on. 
"Heheheheee, loe seda!"
Teine kolleeg on kurikuulus sellepoolest, et naised piiravad teda – paluvad tuppa, pakuvad juua ja siis käsivad särgi seljast võtta. Selle rappa läks tema abielu, sellele järgnenud suhted ning ma olen täitsa kindel, et ka hetkel käsil olev projekt kukub samasse auku. ("Heheee, ma ütlesin "auku", hehee!"). Kuna me sõitsime tihti sama autoga tööle, siis sain mina sellest seikluslikust tillikulutamisrallist omal moel osa – terve tee oli mul au lugeda sms-sse, mida ta oma hetkeorbiiditariga vahetas ja see sõnakasutus ja kiimasuseaste jätab enamused porrisaidid häbisse. Tšikid reaalselt saadavad talle,  (või saadab ta neid mõnelt teiselt numbrilt iseendale), et “Nurr-nurr, tahaks Su hiigelmasti otsas jälle karata, tule ja rebesta mind veidi” ja et “Uhh-Ohh, pidin tööl jälle vetsu jooksma, et trussikuid vahetada, kuna mõtlesin eilsele ööle ja nüüd täiega nirisen” jne. Annab mulle seda paska lugeda ja ise irvitab uhkelt kõrval, mõõtes heakskiitu oodates mu näoilmet.  Erilisemad hetked olid need, kui ma aitasin tal vastuseid sisse trükkida, kuna tal oli käes rool või õlu või siis mõlemad. Elu rikastab (ja õpetab ka?), mis ma oskan öelda. Tema spetsialiteediks olid #”#&%¤seiklusjutud, millesse  hariduslikke kübemeid sisse pikiti – kust alustada ja mis järjekorras mis aukudes toimetada jne. Täielik müstika. 
 Minu vaieldamatu lemmik oli aga üks tore Tonga poiss, kelle vanaema on pärit Norrast - oli kunagi Tongale seilanud ja kohalikku sõdalasse ära armunud. Selle norralanna lapselaps on kahevärviline - talvel on ta valge nagu luik ja suvel läheb täpselt nii pruuniks, nagu ülemiselt ja alumiselt pildilt näha on. Minu vaieldamatu lemmik oli ta seetõttu, et tema nahatooni monokroomsus peegeldus ka tema mõtlemisest - see oli täiesti kaheteemaline - seks või siis ... vaakum. See, kuidas tal kõik -absoluutselt kõik - pallid ("Hehee, ma ütlesin "pallid"!) ühte väravasse lendasid, oli täiesti hämmastav. Natuke lisanäiteid ei tee liiga, eksju:

  • Hommikuti ei ütelnud ta tere, vaid karjus näiteks "AAAAAAAAAA!!!! Ma ootasin terve öö, et tulla sulle taha väänama, pane valmiiis" .. ja siis tuli ja kallistas, ise samal ajal sosistades "Oooaaa, just nii, hoia veidi veeel, oojaaaa". 
  • "Ma kaotasin süütuse enne sündi, kuna ma sündisin till ees. Oma emale!" Teine, veidi pikem lugulauluversioon rääkis ka sellest, kuidas väljas oli külm, nii et ta läks mitu korda sisse sooja. Mamps oli täiega nautinud sünnitust. 
  • Läksime ühte ilusasse häärberisse telki püstitama (Heheeee, ma ütlesin "püstitama") ja esimesena tervitas meid suur koer. Koerad loevad oma infot ikka sealt, kus kõige rohkem lõhna on, ehk kubemest. Kui meie tõmbusime instinktiivselt tagasi, siis tema sasis koeral turjast kinni ja hõõrus ta koonu piki oma kubet. See kuradi peni mitte ei hammustanud tal tilli otsast, vaid uitas truult terve päeva tal sabas. Arumaisaa.
  • Kolm päeva arutles ta selle üle, et peaks laskma oma naisel endale strap-oniga taha kütta. Küsis ja arutles ja muretses ja kogus julgust. Neljandal päeval oli hästi vaikne ja häbelik, nagu puudel, kellel karvad maha aetud. Selline häbelik ja vaikne niru ühesõnaga. :)
  • "Mu naine palus, et ma voodis talle midagi ulakat ütleksin. Teatasin, et "davai, keera oma perse siia, sa kuradi sitane libu" ja sain sellise litaka vastu kõrvu, et kukkusin voodist välja. Nüüd olen juba kaks nädalat elutoas maganud, kael on jumalast kange. Aga hei - elutoas magamine on meeste jaoks nagu telkimine!"
  • Hommik. Uutele ajutistele tööjõulistele, kes tavaliselt on kidurad saksa hilisteismelised, peetakse karmil toonil loengut. Taustal astub tema autost välja ja ... imiteerib fantapudeliga meeltetult riistaimemist. Noored saksa seljakotirändurid on täiesti segaduses. Ja siis teatab ta - "Davai noored, kellest ma kõigepealt tõelise mehe teen?" Saksa noorsugu ei saa enam millegist aru ja tundub, et nad tahaks natuke nutta :)
Hämmastaval kombel suutis ta kõike seda teha nii südamlikult, et hetkegi ei tekkinud tunnet, et oled mingi rõveda pervariga pundis. See tema pidev kimpusolemine oli pigem armas! Ma mõistan, et seda on raske uskuda, aga nii oli. 



Natuke veel sissevaadet meeste imelisse maailma. Toon väikese nimekirja asjadest, mida täismehed enda riistana kujutavad:
haamer - riist
kruvikeeraja - riist
hot dog -riist
maja - riist
suur peotelk -riist
auto - riist
rekka - riist
koer - riist
tõstuk -riist
suruõhuhaamer - riist
laud - riist
töösaabas - riist
asfalttee - riist
kiiver - riist

mõni asi jäi välja, aga mõttest saate ehk aru - kõik on riist. Ja kui tõeline mees Sulle külla tuleb ja kassile pai teeb...siis tegelikult sügab ta ... :)


Mõni härra oli paari kuu kaugusel pensionist. Ja kui ma tööl näitasin neile, milline oli Mosfilmi logo, tuli üks vanadest härradest järgmisel päeval ja näitas mulle pilti. "Ma kohe teadsin, et ma olen midagi sellist kuskil näinud!". Muidugi oli pildil paljas tšikk, sarnases poosis. Vanahärra oli lihtsalt oma kogust vastava ajakirja välja koukinud ning pildi kõigile näitamiseks kaasa rebinud.

Kui linnavahel naistele signaalitada, siis lähevad nad politseisse ja annavad seksuaalse ahistamise kohta avalduse või lihtsalt helistavad tööle ja võid saada kirjaliku noomituse. Seega enam ei signaalitata - ja õige ka, eksole. Kui veoauto on käikudega pidurdamise ...ämm.. režiimil (?) ja jalg gaasilt tõsta, teeb mootor sellist .. vilistavat häält. Ja keegi ei saa miskit ega keskit kobiseda ja kõik autosolijad on õnnejunnis oma kenjaalsuse üle.  Tõepoolest, visake viis :)

Üks tööülesanne leidis aset kohalikus loomaaias. Varajane hommik ja nii mõnigi vend oli kergete jääknähtudega. Territooriumile võisid sõita ainult veoautod, seega meie, kes me olime kohale läinud oma transpordiga, rippusime veoautode uste ja tagaluukide küljes. Ühel hetkel märkame, et sel kõigesuuremal sõltlasel on till pükstest välja tuules lehvimas. Nalja kui palju kuni hetkeni, mil noorest perest mööda sõidame. Ülemus sai ka asjast teada ja mis ta kostis? "Ma olen ju teile varemgi öelnud, et sõitva auto küljes ei tohi rippuda!". Kõik.
On ju suur.. riist



Lõpetuseks üks tore lugu ka. On tore lõunapaus, vedelme põõsavilus, aga kõik mehed on vaiksed. Ja siis teatab üks, et "Muzza, Sa kuradi valevorst! Ma proovisin, ja ei olnud nii, nagu Sa lubasid".  Ja siis, järgemööda, ühinesid ka teised, isegi need kõige vanemad, et "Jah, kurat Sa ajasid meid juba elevile!".

Olin paar päeva varem neile rääkinud, kuidas kooliajal poistega omavahel kelkides veendunud olime, kui enne pihkupanemist 5 minutit oma käel istuda ja siis "surnud" käsi teistpidi pöörata, on selline tunne, nagu keegi teine teeks olemis toredaks. Nüüd oli minukord "heheheeee" naerda.

Reisimine avardab ikka hullult silmaringi.
Aitäh!

PS. See "Heheheee" on täiesti reaalne naer, mida need tüübid toodavad. Täpselt selline, nagu kunagi "Beavise ja Buttheadi" multikas kõlas. Sõidame loomaaias emust mööda, ja kolleeg viitab linnule, ütleb "Vaata!" ja siis teeb "Heheeeheee". 

20140819

Jimmy perekonnanimemüsteerium

Kes siis seda reklaami ei mäletaks? :)
Arvatavasti oleme me kõik, kes seda reklaami näinud, kasvõi korra proovinud Jimmy perekonnanime järgi öelda - Humuhumunukunukuapua'a. Tuletame meelde:
h u m u h u m u n u k u n u k u a p u a ' a
Kui te seda sõna guugeldate, saate aru, miks väike okeanoloog minus äratundmisrõõmust kilkas :) (jah, otseloomulikult on tegu prokrastinatsiooniga).
Igapäev midagi uut! :)
Aitäh!

20140801

üks hästi eriline spahooldus

Natuke nagu mudaravi. Kui on konnasilmatõbi, aitab geikreemiravi. Või miskit sinnakanti.
Aitäh!

20140723

päeva sõna

flexicurity - turvaline paindlikkus
uut teadmist mõlemast keelest!
:)
the picture is as oh so irrelevant as possible

20140717

Dear World, Really?

Tõesti ongi nii - me kõik oleme mingis asjas andekad e wtff.
Täiesti teadlikult kahe f-iga.
Aitäh! 

rohelinn

Christchurchi tunnuslause on "Garden City" e Aedlinn. Ja nii ongi - parke on palju. Kohe hästi palju, 43 või 143, ma täpselt ei mäleta, aga neid ikka jagus igale poole. Pisikesi parke oli jalaga segada - näiteks juhtus meil üle tee olema pisike pargike, mis sündis nõnda, et linnaosavalitsus tundis ühel hetkel, et oi, meie elanikel pole roheala, kus jalga ja vaimu puhata. Vaadati kaarti ning leiti kaks kõrvutiolevat kinnistut, mis ära osteti ja maatasa tehti. Ning asemele rajati pisike, ent lopsakas pargike ja kõigile kasutamiseks ilus tenniseväljak. Lihtne. Paar suurt oli ka - ja selle kõige jõmakama -Hagley Parki- kohta ütlevad kohalikud uhke südamega, et see on Lõunapoolkera vastus NYC´i Central parkile. Usakatel toob see muidugi pepsi ninast välja, kuna nende oma on 3,4 km2, mis on veidi enam kui kiivide 1,61 km2, aga see selleks. Ümber pargi joosta tähendab 8km higistamist ja ringi sisse jäävad koolihooned, tennise- ja naistekossuväljakud, botaanikaaed, golfiväljak ja paljupaljupalju rohetavat murupinda. Ja Avon´i e Ōtākaro jõe sikksakkidest saab ka mitu korda üle hüpata.  Avoni jõele saavad aktiivsed süstadega mõlatama minna ning armunud endale veidike veneetsiataolise paadi rentida, mida veidike veneetsiapärane mees toikaga edasi lükkab. Toigas ja vesi on veneetsiapärased, mees ja paat mitte :) Kui me saabusime, oli erkroheline kevad, mil kõik lehtpuud olid alles hiirekõrvul. Kui me lahkusime, oli sügis ja siin-seal võis juba päiksesekulda ning loojangupuna märgata. Roheline linn! Kes mu juttu ei usu, usaldagu oma silmi:










Aitäh!
PS.
Hagley Park asub meie kliimale suht sarnases vööndis, selles parajas. Saab nii lumekirmet kui suvekuuma, ainult tuult on kõvasti rohkem. See on meelitanud parki kasvama ka väga palju meile tuttavaid puid. Ent ikkagi olin täiesti rõõmust ogar, kui ma jooksuraja ääres tamme nägin kasvamas! Sina, Eestimaa metsade igipõline kunn, siin? :) Tundus, nagu oleks tamm läbi maakera otse Eestist Uus-Meremaale välja kasvanud! Rõõm oli nii suur, et mis siin ikka salata, esimest korda elus kallistasin puud. Täitsa avalikult ja kirglikult! :) Mul oli imeline, möödujatel lihtsalt imelik, aga otseühendus kodumaaga oli seda väärt. Niikaua kallistasin, kuniks endal aru tagasi tuli ja ka imelik hakkas - panin paar kuivanud puulehte tasku ja jooksin õnnest lõkendades koju.
psaikoooo...

20140709

Summer in Sumner

 Christchurchis surfamisega oli nõnda, et kui me kodust minema hakata, siis pooletunnitee kaugusel oli kaks randa - kaugem ja idüllilisem Taylors Mistake ning lähem ja avalikum Sumner Beach. Tegelikult eraldas neid see neemenukk, üle mille ülemisel pildil udu voogab. Nähes sellist vaatepilti, otsustasime tol korral Sumneri kasuks ja saime osaks korralikust udupeost.  
 Inimesed ei teinud teist nägugi - kui oled otsustanud vaba päeva rannas veeta, siis ega see ilmast olene! Hea teada, et peale meie leidub maailmas veel inimesi, kelle jaoks "suvi" suht tinglik mõiste on :)
 Seekordne surfikogemus oli hästi eriline - nähtavus oli täpselt selline, et kallast polnud näha ja enamik kaaslauatajaid kadusid kuskile valgesse vatti ära. Nii leidsingi end hiigelpilve mässitud laineil surfamas. Kui paradiis on selline, siis hell yes, I´ll take it! 
 Mõned hetked raiuvad end oma erilisusega igaveseks meelde. Super, kui selleks hetkeks juhtub rannaskäik olema, priima värk!







Aitäh!

20140612

oli kord üks katedraal




Veider, mida 10 sekundit värisevat maad suudab korda saata.
Aitäh!

20140610

maailma ägedaim tühermaa

Maavärin tegi maatasa palju enamat, kui linna. Ta võttis paljudelt turvatunde ja kodu. Paljud inimesed lahkusid. Need, kes jäid, püüavad kõigiti, et Elu ikka edasi läheks ja et kesklinn kummituslinnaks ei muutuks  - ning nende pingutusi ja häid mõtteid kohtab igal pool. Nicole kirjutas lähemalt hästi toredast Gap Filler projektist, mis püüab taastu/amisajaks inimestele kesklinna külastamiseks põhjuseid anda - alates piirdeaedadele puhutud lilledest-südametest ja tänavanurgal seisvast külmkapp-raamatukogudest kuni väntamisjõul töötava välikino, euroalustest vabaõhupaviljoni ning merekonteineritest ostukeskuseni. Väikseid armsaid nurgakesi võib igal sammul leida - jäätmekangasteljed, heade soovide sein, hiigelgraffitid, megasuured diivanid jne. Avastamisrõõmu jagub ning tõepoolest, on põhjust minna ja uidata neil radadel, kus paljud enam ei saa omi asju ajamas käia. Tulge, uidake ka!
postkontor / kiivipank

ajutine merekonteineritest ostukeskus

Gap Filler projekti kontor. Nothing fancy :)

Pallet Pavilion - ajutine kontserti- ja söömakoht

vaade lavalt

lillelised kõnniteed ja kilakolakõlanurk (arvatavasti mu uus meelisliitsõna:))

euroaluste ja muu hea-paremaga toetanud kodanikke peetakse niimoodi meeles

maailma katusel

killuke kilakolakõlanurgast. kaunishinged hullavad.

:)





Natuke püstisemaid pilte ka :)
Tänavanurga külmkapiraamatukogu.
Puidust katedraalikaared.
Veel smurfimaist keskkonda
lilleaiad ja trammiteed. see oli suure märgilise tähendusega sündmus, kui tramm lõpuks (2.5 a hiljem) uuesti käima hakkas.
veel taevakaari
pesumasinatisko! tantsuplats ja neli kõlarit on kahe dollari eest Sinu - võid oma telefoni ühendada otse trumlisse!
weaveorama - prügikangasteljed :)
järjekordsed südasuvejõulud
Uskumatu, et kogu projekt on ühe tüdruku vaimusünnitis! Inimesed tulid asjaga kaasa ja linn elab edasi - seal jagus kuhjaga avastamist ning uudistamist! Superäge, kuidas väheste vahendite, ent nupukate ideedega üks tühermaa taas elule on toodud! 
Aitäh!