neli prinki peput

kaalukiikudes Christchurchi kohal

Christchurchis elasime me ühes hästi armsas korteris ühes Kristo ja Markiga, kellest üks on kohalik e kiivi ja teine täitsa lihast ja luust ugri. Kolm tuba- üks neile, üks meile ja üks telekale. Lisaks köök ja garaaž ning  oma hulkumiskalduvustega oranži kassi pärast igavesti mures olev igivana naabritädi Dolores.

patsiga poisid

 Tänu Kristole ja Markile saime me koheselt ligi sellele hindmatule "kohalikule" infole, mis meid igasugustesse salakohtadesse viis - küll seiklesime Christchurchi nurgatagustes poekestes, mis verivorsti, hapukapsast või siis ukraina mannat müüvad; saime osaks kõige ägedamast pikast aastavahetusest liustikusiniste vetega järvede ääres Uus-Meremaa kõige kirkamate tähtede all telkides ning muidugi viidi meid kohe ka enam-vähem peidetud pärli manu, kohalikku surfiranda Taylor´s Mistake. Ja kohalikud kodulookallakuga linnatuurid olid ka omast käest võtta! 

Meie uued vanemad - ehk "isad", nagu me neid kutsusime - on koos olnud juba iidamast-aadamast ning nendega külg-külje kõrval koos elades saime me lähedalt kaeda seda tonti, mille üle arutlemiseks Eestimaal praegu nii palju tühja energiat kulutatakse. Püüan hästi pikalt lahti seletada, milline näeb välja Elu geipaariga: lõbus ja vahva ja täitsa tavaline. Õhtuti tehakse musi ja minnakse magama, keegi ei jookse särki seljast rebides ja "kes ees see mees" kilgates voodi poole. Uudiseid vaadatakse ja superkokašõusid, talendisaateid ka. Kui inimestel on eriarvamused, siis vaieldakse need selgeks ja kui ühtivarvamused, siis öeldakse teineteisele ilusaid asju. Esimesel juhul kiljusime me üksteisele, et "Dads are fighting again" ja teisel juhul ütlesime lihtsalt "Awwwwww". Ehk siis - kaks inimest, kes teineteist armastavad, elavad ühist Elu. Lihtne ja armas ja loogiline ju?

tõeline rõõm ja päris jõulutoidud teisel pool maakera

Lisan kaks videot ühe afroameerika piigamaia humoristi isiklikust nägemusest antud teemast, võtke vaevaks lasta end naerutada.

Wanda Sykes geiabielust:

Ja kapist väljatulekust:

Suurimad ühiskonna alustalasid raputavad iseärasused, mida ma täheldasin - issid tarbivad veidralt palju majoneesi ja mojito jaoks purustatakse laimi suure puidust tõivetiga. Õudne ju, onju. 

Majoneesimaiad issid

Meie igatahes oleme isadele igavesti tänulikud, et meile koduuksed ja südamed avati, perre vastu võeti ning et meid kogu selle pikaaja vältel välja kannatati! :) Nii pikalt tahtsingi antud teemal kirjutada, arvatavasti sain kõik öeldud. Ahjaaa, üks asi veel - Erki Nool, jäta peded rahule!
Nüüd sain kõik öeldud.

Aitäh!