20140610

värisev mahavarisenud linn


Me maandusime Christchurchis, kuna sinna oli odavam kui Aucklandi lennata. Ja ega meil muud suurt plaani polnudki - nagu ikka, eelistame me pigem ohtraid mõtteid plaanidele. Sest plaanid jäävad ära, aga mõtted lükkuvad edasi, kõvasti kergem niimoodi olla :) Chch - keegi ei viitsi seda pikka rodu kõikide tähtedega välja kirjutada - sai aga meile ootamatult koduks päris mitmeks kuuks - leidsime siit kodu, töö ja pillerkaari. 


Arvatavasti tõusis Chch paljude teadvusse paari aasta taguste maavärinatega, milles linn kõvasti kannatada sai - esimene oli 7.1 magnituudiline ja lammutas päris palju, ent teine, 6.3-ne, leidis aset maapinnale ja linnale väga lähedal, mistõttu ka kõik, mis veel püsis, kokku kukkus ning endaga ühes 185 inimest ära tappis. Kolm aastat hiljem on need traagilised 10 sekundit inimestes veel väga elavalt alles - kõigil on oma mälestus ja kogemus, mida nad jagavad. Mõni tardus paigale kui vaatas, kuidas maantee merena tema suunas lainetama hakkas, mõni kaevas ennastunustavalt Uus-Meremaa kolme viimast orelimeistrit kirikurusudest välja. Linnas ringiliikuja märkab, et kesklinna kui sellist ei ole. On mingine europarklasarnane keskosa, kus püstiolevate majade ümber on keelavad aiad ja tühermaadel puhuv tuul kõigutab kõrgeid kraanasid. 




Tagasivaadates on paljudel meeles, et õnneks ei pandud alkopoode kinni - kõigil oli selge, et šokk on suur ja et järgnevatel päevadel mingit tööleminekut ei ole. Otsiti kaasad ja lapsed linnavaremeist üles, käidi viski järel ja mindi koju, aru saama. Et mis ja kuidas edasi. Elu on järjepidevalt tõestanud, et kuidagi ikka, aga alati edasi - nii ka siin. Ühes paljude "ülesehitajatega" käivad linnas ringi ka meiesugused katastroofituristid, keda selline mahajäetud ja räämas linnapilt jäägitult paelub.




 LIsaks metallraamidele on kasutatud väga paljudes kohtades merekonteinereid- need pannakse liiva täis ja nii nad toetavad vaakuvaid müüre ning kaitsevad allaveerevate kivide eest. Ilusad ja värvilised, lihtsad ja loogilised.











Lõpetuseks pilt välikirikust - järgi on vaid plats, kuhu inimesed toolid tõid ja endiselt igal põhapäeval kogunevad. Viski sai otsa ja Elu läks edasi :)

Aitäh!

No comments:

Post a Comment