Liustikel uitamas - Fox Glacier

Fox'i liustikule läksime hommikul ning tagasi baasi jõudsime pärastlõunal - ilus jäine päev! Hommikul saime ülejäänud grupiga kokku, kuulasime veidi ohutusteemalist loengut ning õppisime matkasaabastele jäänaelte paigaldamist. Edasi bussi ja sealt juba parklasse, mis asus kohas, kus paar aastat tagasi veel liustik oli. Eelmisel aastal oli olnud suur varing ning oru küljed olid kolinal selle parkla enda alla matnud. Seda oli hea teada, et mäeküljed liikuvad on - mingil hetkel hakkasime tajuma, et iga natukese aja tagant kolisevad kuskil suured rahnud mäest alla. Kuna org oli piisavalt lai, siis erilist ohutunnet see ei tekitanud - kui, siis vaid u 300m lõigul, kus oli keelatud seisma jääda. Aga see heli, mida teevad allarulluvad rahnud, on väga eriline ja jääb kuskil ürgsemas ajusopis alatiseks kaasas käima. Nigu kangutaks miskine iidne hiiglane tervel järvel jääkaant pealt. Igatahes, tagasi liustikukülastuse juurde - paari aastaga on liustik oma endisest kodust meie parklas taganenud korraliku jalutuskäigu kaugusele. 

Lisaks taandumisele kaotavad liustikud ka oma paksust

Kui see on kõhnunud liustik, siis millises suurusjärgus ta enne oli?

 Ilm oli hall, seega meie oli ka untsus meie unistus kogeda liustikusina -seda kõige ilusamat sinist, mida jäämassiivid seestpoolt näikse välja kiirgavat. Meie suureks rõõmuks lubas meie giid julgematel liustiku alla väksesse koopasse ronida, ning seal oli seda sina küllaga. Kuigi antud hetkel seal olles vasardas peas vaid üks mõte - ME OLEME SELLE KURAMUSE HIIGELLIUSTIKU SEES!!!! :)

jesssss!

Kinnituspaelad tuli soki sisse panna. Vaatasime uskumatult pealt, kuidas naise- ja viinavõtueas hiina noorsandid ei saanud sellega ka pärast mitmendat ettenäitamist hakkama.  

Kui jääkoopas uudistatud ja nalead all, suundusime ülespoole. Järgneb kuhjaga pilte, mis tehtud mitmetunnise matka jooksul. Nii muuseas palun tähelepanelikel lugeda kokku, mitut vetsu(võimalust) näete! :)

Kui olime juba korralikult mütanud, terendas kauguses kõrgem ja puhtam liustiku osa.

lõunapaus

Kirkaboss Nelu

üleminek kruusaselt jäisele

maailmakõigeägedam!!!

Silm võib pilte vaadates arvata, et selline kitsuke ja pisike paari praokesega jäänire oligi, ent tegelikkuses oli see ikka meeletu mõõde, millest me end avastasime. /Mitut vetsuvõimalust olete silmanud? (Ausõna, ma olin nii õnnelik, et ma poisslaps olen! ;). / Seda ilu ja võlu oli seal ikka korralikult - pildistasin igal sammul ja igat sammu sama agaralt, nagu marutaudis krants ammulõpnud lammast pureb. Hullunult, ühesõnaga. Vaadake, veel pilte:

Kuskilt need rahnud siia tulid...

 Saime väga ilusa ja ägeda kogemuse osaliseks ning loodetavasti tatsame varsti veel liustikukoobastes ringi.
Seda, et liustik iga päev meetri-kaks edasi "voolab" ja sellekäigus ka orgu ümber kujundab, ma ei tajunud. Aga seööeks on timelapse videod - lisan siia lingi, kust näete, kuidas see liustik eelmisel aastal 300m taganes -  klikkige siia.
Aitäh!