20090930
20090911
Tõmba koomale!
Bussisõidu ajal juhtub ikka, et vajud unelusse - eriti, kui oled end kuldsügiseses päikselõõsas akna alla mõnusal moel istuma sättinud.
"Ehk tõmbate end koomale?" küsib peas juba kuninglikku halli kandev energilise silmavaatega vanem daam, kes rüütatud valgesse.
..asjakohased kohmitsused, parkis end kenasti minu kõrvale ja hakkas kah unelema..
Köhatasin kaks korda.
"Nüüd on teie kord end koomale tõmmata!"
"Hehee, seda ma just ootasingi, ilusat päeva!".
Vanad inimesed ja ühistransport on väga toredad! :D
ta tuleb!
Kogu oma elu me ootame teda. Kui ta lõpuks täies hiilguses kohale saabub, ei mäleta me, et oleme terve oma elu ootusärevuses särisenud.
Seda juhtub ikka, et jätad võtmed ja rahakoti tööjuurde - annab elule tsipake vürtsi juurde. Aga PALGAPÄEVAL?
Ning tõeliselt põnevaks läheb elu siis, kui töökoha ja kondikapi vahel lamab 40 km rööpaid - liipreid ning kotis on hambahari, uikarid, higipulk ja ujumisprillid.
Samas tuleb järeldada, et vanadusnõtrus on parim vabandus võtmaks ette üht korralikku sleepover´it, eksole? :D Tööle jõudsin ühesõnaga tagasi väljapuhanuna ning oksi-lehti juustes ei tolgendanud.
Täna unustasin ka midagi maha, ent hetkel ei meenu, mis see oli.
Nii et -ta tuleb, olgu ta tervitatud!
Seega ja käesolevaga, kallid sõbrad, palun Teil nüüdsest enese (taas)tutvustamiseks lapsepõlvepilte kaasas kanda.
Seda juhtub ikka, et jätad võtmed ja rahakoti tööjuurde - annab elule tsipake vürtsi juurde. Aga PALGAPÄEVAL?
Ning tõeliselt põnevaks läheb elu siis, kui töökoha ja kondikapi vahel lamab 40 km rööpaid - liipreid ning kotis on hambahari, uikarid, higipulk ja ujumisprillid.
Samas tuleb järeldada, et vanadusnõtrus on parim vabandus võtmaks ette üht korralikku sleepover´it, eksole? :D Tööle jõudsin ühesõnaga tagasi väljapuhanuna ning oksi-lehti juustes ei tolgendanud.
Täna unustasin ka midagi maha, ent hetkel ei meenu, mis see oli.
Nii et -ta tuleb, olgu ta tervitatud!
Seega ja käesolevaga, kallid sõbrad, palun Teil nüüdsest enese (taas)tutvustamiseks lapsepõlvepilte kaasas kanda.
20090908
Veidraid kõnelusi tuleb ju ikka ette, ent miks?
Tulin koju. Peolt. Kell oli pühapäevahommik ja päev oli pool kaheksa.
Tedre tänaval tuli mulle vastu vanem lühike naisterahvas ning minuni jõudes küsis, et kas ma kuulsin - mida - armastus on nii otsas, et lubavad ära tappa ja peksavad. Kõigepealt oma naist ja siis nüüd on hakanud tütart ka peksma. Jutt käis ta naabritest, kelle harmoonia piinleb agoonias vist.
Ja tädi rääkis aina edasi. Vihma sadas, aga ta ei märganud vist - ta läks oma lapselapsele külla. Lapselapsele, kellele ta kinkis mingi sahkermahkerdamise läbi pääsu kodust - tütar olevat tal kiiksuga. Ja sellepeale oli väimees talle peksa andnud - kolm koljumõra (kuidas see võimalik on?) ja sellest tulenev närvihaigus on tulemuseks - ta ei saa eriti nt uudiseid vaadata, kuna ärritub liialt. Väimees pidi ka kiiksuga olema - nagu ta tütar ja ka vägivaldsed naabrid, kes olid lapse pärast kakelnud ja keegi oli lubanud kellegi ära tappa (mees naise, kuimaieksi) - kiiksuga järelikult..
Ja poliitikud.. on kõik peale ühe pahad ja kurjad ning see tuleb neile kunagi ringiga tagasi. Ta saaks ise neile teha, kuna tunneb süsteemi, sest on seal sees olnud. Aga ta ei tee, sest selleks on olemas keegi teine, kes tagasi teeb. Ja siis näitas ta mulle puulatva. Puuladvast mööda, taeva poole. Taevas endiselt jumalad nutsid, nagu aafrikas vist öeldakse. Aga seda ta ei märganud vist.
Ta on üle kolmekümne aasta piiblit lugenud. Ja arvab, et selleks peab ikka suht valmis olema. Et seda lugeda. Ja plaanib edasi lugeda.
Iga asja väite kinnituseks ütles ta mulle, et "Küll Sa näed, poeg!".
Aga tema Oswald oli 22 aastat Sinimägedes SS ridades. Ja ta oli ta viimane armastus - ma kuulsin seda väljendit esimest korda. Küsisin, et kas armastusel on lõpp ja et kas ta on enda südame nii lukku pannud, et arvab, et armastus enam kunagi sinna ei pääse?
Ma sain valesti aru - need olid olnud Oswaldi viimased sõnad, kui ta, pea naise süles ja naise käsi tema juustes, hinge oli heitnud - "Sa oled mu viimane armastus!"..
Muideks, Oswald ja ta sõbrad olid toorelt ringi lasknud ja neil oli sitaks naisi olnud, aga ARMASTUS oli midagi muud. Ja sel naisel on igaveseks teadmine, et ta oli oma Oswaldi viimane armastus - seda ei saa keegi talt ära võtta ja seda ei saa Oswald enam ka kellelegi teisele öelda.
Kaua me seal rääkisime, ma ei tea, aga pojapoeg sai arvatavasti natuke oodata.
Mingi hetk ma unustasin ära, et vihma sajab.
Mul on siiralt hea meel selle tädi üle.
Ja selle vestluse üle.
Tedre tänaval tuli mulle vastu vanem lühike naisterahvas ning minuni jõudes küsis, et kas ma kuulsin - mida - armastus on nii otsas, et lubavad ära tappa ja peksavad. Kõigepealt oma naist ja siis nüüd on hakanud tütart ka peksma. Jutt käis ta naabritest, kelle harmoonia piinleb agoonias vist.
Ja tädi rääkis aina edasi. Vihma sadas, aga ta ei märganud vist - ta läks oma lapselapsele külla. Lapselapsele, kellele ta kinkis mingi sahkermahkerdamise läbi pääsu kodust - tütar olevat tal kiiksuga. Ja sellepeale oli väimees talle peksa andnud - kolm koljumõra (kuidas see võimalik on?) ja sellest tulenev närvihaigus on tulemuseks - ta ei saa eriti nt uudiseid vaadata, kuna ärritub liialt. Väimees pidi ka kiiksuga olema - nagu ta tütar ja ka vägivaldsed naabrid, kes olid lapse pärast kakelnud ja keegi oli lubanud kellegi ära tappa (mees naise, kuimaieksi) - kiiksuga järelikult..
Ja poliitikud.. on kõik peale ühe pahad ja kurjad ning see tuleb neile kunagi ringiga tagasi. Ta saaks ise neile teha, kuna tunneb süsteemi, sest on seal sees olnud. Aga ta ei tee, sest selleks on olemas keegi teine, kes tagasi teeb. Ja siis näitas ta mulle puulatva. Puuladvast mööda, taeva poole. Taevas endiselt jumalad nutsid, nagu aafrikas vist öeldakse. Aga seda ta ei märganud vist.
Ta on üle kolmekümne aasta piiblit lugenud. Ja arvab, et selleks peab ikka suht valmis olema. Et seda lugeda. Ja plaanib edasi lugeda.
Iga asja väite kinnituseks ütles ta mulle, et "Küll Sa näed, poeg!".
Aga tema Oswald oli 22 aastat Sinimägedes SS ridades. Ja ta oli ta viimane armastus - ma kuulsin seda väljendit esimest korda. Küsisin, et kas armastusel on lõpp ja et kas ta on enda südame nii lukku pannud, et arvab, et armastus enam kunagi sinna ei pääse?
Ma sain valesti aru - need olid olnud Oswaldi viimased sõnad, kui ta, pea naise süles ja naise käsi tema juustes, hinge oli heitnud - "Sa oled mu viimane armastus!"..
Muideks, Oswald ja ta sõbrad olid toorelt ringi lasknud ja neil oli sitaks naisi olnud, aga ARMASTUS oli midagi muud. Ja sel naisel on igaveseks teadmine, et ta oli oma Oswaldi viimane armastus - seda ei saa keegi talt ära võtta ja seda ei saa Oswald enam ka kellelegi teisele öelda.
Kaua me seal rääkisime, ma ei tea, aga pojapoeg sai arvatavasti natuke oodata.
Mingi hetk ma unustasin ära, et vihma sajab.
Mul on siiralt hea meel selle tädi üle.
Ja selle vestluse üle.
20090902
kooliaeg
See eriti mõnus aeg, mis algab nii suure sigina-saginaga, et pole aega isegi klassikuid tsiteerides nentida, et käes on suve nukker lõpp. Enesetundele panen praegu hindeks 10, meeleolule 9 ja vaimsele valmidusele 2 - selline tunne, nagu peaks teatris lavale minema teadmata, mis tükk esitusele tuleb :D Seega pole ime, et esimeses klassijuhatajatunnis suutsin esineda selliste fraasidega, nagu : "Kas te saite küsimuse oma vastusele?" ja "Mis päev täna on?". UDUDRUUDUS ma ütlen!
Jip, tuleb nentida, et see lihtne fakt, et mul on esimest korda üksikklass, on päris hea - vägagi mitmeti.
Eile tundsin, kuidas minu tee siin koolis hakkab vaikselt ringi täis saama - need õpilased, kes mu esimesed olid, saatsid nüüd, olles jõudnud kuuendasse, minu selleaastaseid esimesi aulasse. Hinge võttis härdaks ja mingisugune veider võbelus tikkus hinge - ja see oli niiiiii hea võbelus, et pintsel ka ei maali.
PS! Mis värk see on, et õpetajad pärast aktust nagu surnud magavad?
Jip, tuleb nentida, et see lihtne fakt, et mul on esimest korda üksikklass, on päris hea - vägagi mitmeti.
Eile tundsin, kuidas minu tee siin koolis hakkab vaikselt ringi täis saama - need õpilased, kes mu esimesed olid, saatsid nüüd, olles jõudnud kuuendasse, minu selleaastaseid esimesi aulasse. Hinge võttis härdaks ja mingisugune veider võbelus tikkus hinge - ja see oli niiiiii hea võbelus, et pintsel ka ei maali.
PS! Mis värk see on, et õpetajad pärast aktust nagu surnud magavad?
Subscribe to:
Posts (Atom)