korter. otsi ja leia.
sellise ülesande seadis elu mulle sel hetkel, kui nägin, et telefoni ekraanil vilkus H Eesti number. Nojah - tagasi ja natuke varem, aga tagasi. ühesõnaga, ega ma mingi ahv ei taha olla, et ou, üüri mingit urgast jaanipäevani, Või et, ou, ela siis oma empsi juures, mul on kuskil lepingus mingi kuupäev kirjas, powwow.
Hea oli otsida, eriti kiirendas seda see, kui H hellas ja ütles, et nädal veel esivanema eestkostel ning ta plahvatab.
Kuna ma olen viimase 11 aasta jooksul kolinud 10 korda, siis olen ma aru saanud väga tähtsast asjast - korterid tulevad ise Sinu juurde. Ei ole mõtet hullult rabeleda. Ja sadat neliseina vaatamas käia. chill, ja siis ta tulebki.
Otsisime Lüüraga koos, kuna ta elab selle kuu minu juures. Ja see oli jumalast khuul - esimnee, mida vaatasime, oli mingi 65 m2 ront, kus kommunaal oli samapalju, kui üür. Pluss olla maakler perv (mis tegi selle korterirondi eriti ägedaks). Siis käisin vaatamas kortereid, kus oli alles remont pooleli. By pooleli ai miin totally tolmune, siseviimistluseta ja soojusvillarulle täis. Nägime ka sellist korterit, kus omanik meenutas märga kassi. Ja korter oli oma luitunud oleku ja raskemeelse toonivalikuga väga selle peremehe nägu. no ei olnud isegi pisike mjäu. Ma arvan, et seal korteris oleksin ma suletud tumedate kardinate varjus kolm kuud järjest Cohenit ja Sõpruse Puiesteed kuulanud ning ohtralt alkovaba veini joonud ning siis pudelite eest kulunud maani mantli ostnud. hevimetal! ja mul oleks sorus vuntsid ka.
Kunagi esimest korda Ao tänava korterisse sisenedes oli mul selline emotsioon, et "Oh, see on ju väga kodune, jaaa". Teised pinnad on mind teeninud rohkem kas laatsareti või kondikapina, ilma erilise hingesidemeta. Hingeside tekkis mul Kuldnokas hoopis ahjuga, fakk yeah, nupust gaas põlema ja kui kook valmis, teeb "Till!" (või lattelusikad kätte ja lasagnet sööma). Tilliga ahi oligi see, mida ma eeldasin, et uues kohas võiks kohata. Ja et põrand oleks niivõrd korras, et seda vaibaga varjama ei peaks. No ja jalgratas võiks ka korteri tehaseseadetes, mitte lisades olla.
Kui ma esimest korda maakleriga KODU ukse aga seisime, siis ei osanud ma veel uneski oodata, et hetk hiljem, nähes avaneva ukse vahelt punast tellist ning peitsitud ukseraame, jooksen ma maaklerist mööda ja kilkan äratundmisrõõmust nagu kümneaastane tüdruk, kel veidrate kommetega onu külas käis.
Ühesõnaga - täiesti pekkis, kui kodune võib üks pesa olla - südame alla tekkis selline eriline, võimas tunne. Silmi ei pidanuud kinnigi panema, et näha, kuidas ma seal põrandal sõpradega istun. Misiganes. Puidust aknaraamid, kust talvel tuul vihiseb. Ahi, mida saab kütta - talveõhtu ja halu prõksumise saatel tõmbetuules lõgisev ahjuuks - JAAAA! Elutoa (no see põhituba) kaarega aken. Köögis on pliit - gaasiga ja nupuga aga ilma tillita, aga suva, sest seal on ka vana puupliit. PUUPLIIT!
Mööbli sain pööningult, kus seda olid aasta aega tuvid kasutanud, seega - mul on suht vähe mööblit hetkel ja see meeldib mulle. Põrandal magada ma oskan ja kui põrand hakkab häirima, siis panen külje alla teise teki lisaks. OHWOW nagu.
Köögis sain pesumasina tööle - nii hästi, et ta ei taha tööd lõpetada - peseb, nagu ta seks loodud on, ent ei taha kuidagi lõpetada, hoiab vee endale, kuradi joodik selline. Aga tal on all väike pumbaluuk. Ja mina olen endaarvates hullult kaval.
Täna öösel sai mu köögipõrand kohe eriti puhtaks. Aitäh võimaluse eest pakkuda inimestele võimalus olla köögis ja naine, tänapäeval kohtab sellist kooslust ju nii harva honeypliisdontkillmenow :).
Öösel avastasin veel, et seina, mis roosaks värvitud (pink kitchen)sees on auk.Krohvis siis. Ja et köögi põrandal on linoleumis väga khuul ornamentidega muster. JA veel ja veel ja veel ja veel. Võib palju õppida ja avastada, kui mustikajogurtipannkooke tehes korterit uputada. See on nii kodu!
otsitud? ise ta tuli. leitud? jaaa! Tillita, aga seda huvitavam, dushi all on lamp ja akna all laternapost ja plekist katuseeend, millel vihm trummi lüües laulmas käib.
kui kuldnokapuuris sain elada 11 kuud ilma kahvliteta (das experiment - erfolg!!), siis kaua ma kodus internetita vastu pean, näitab aeg.
Ég er heima, jaa!
wii.
20100429
20100419
pühapäevapäikesejänku põues põksudes
Selline hea ja pingevaba. Mõnus. Paned pea padjale või õlale või sülle ja oled, silmad vidukil. Sees kasvab vaikselt mühisedes mõnus rahu- ja heaolutunne, mis üheltpoolt paneb rammestunult naeratama ja teisalt on kuskilt kummitamas teadmine, et nii ongi - kõik on hästi. Elu, kodu, hommikuse teki, kallistuse, võimaiteagi, mis soojus. Turvalise soojuse tunne. Jeei! :D Sellised märksõnad, nagu rutt, kohustus, mure, plaanid vms - nad ei ole kauged, vaid muutuvad sellistel hetkedel olematuteks, ja see on hea.
Mulle meeldivad pühapäevad - nii reedeõhtused kui laupäevahommikused kui ka ... kuna time is eternal, siis on pühapäevaks aega when ever, where ever ja ka ever ever, forever. fullkomnun! :D
Ja tundub, et mõni mees on samal arvamusel, seega - mulleSulletallemeileteileneile, kõigile, head pühapäeva!
Mulle meeldivad pühapäevad - nii reedeõhtused kui laupäevahommikused kui ka ... kuna time is eternal, siis on pühapäevaks aega when ever, where ever ja ka ever ever, forever. fullkomnun! :D
Ja tundub, et mõni mees on samal arvamusel, seega - mulleSulletallemeileteileneile, kõigile, head pühapäeva!
rulaparginoorte dogma murdes
sõbralikud!!!!!
suvel ei tahtnud ma eriti noisse rulaparkidesse sel aal minna, kui päike üleval oli - need noored tuduvad eriti kinnise seltskonnana. et mis ma sinna jalgu lähen neile.
sel aastal on paraku nii, et sisemine vajadus kausitada ka päevavalges sundis mind minema. ja ma üllatusin siiralt.
ei ole nad khuulilt riides showoffid ja suitsetavad ennasttäis ülbikud. sõbralikud on. ja abivalmid - et ou, ma näitan, kuidas see asi käib. või et, ou, alguses ikka kukud. et ou, Sinu kors, ma ootan.
ülikhuulid.
ja Kullo taga, kus normaalsem kauss on, on oma jengi. traalivaaritasin siis üles ääre peale - ja kohe jooksid eemal betoonblokihunniku otsas kaarnakarjakombel istunud noored ligi, et ou, kui enne pole proovinud alla tulla, et siis ole ikka väga ettevaatlik, mine kükki, kui tasakaal kaob. Et - Sul ei ole kiivrit v? - Võta minu oma!
No sõbralikud on nad.
Muidugi ei sõitnud ma kohe nende karjamaale, vaid harjutasin enne tükk aega eemal - et nad näeks, kui feil mu rulaoskus on. kari ei tundnud end rünnatuna.
Ikkagi inimesed.
ja see oli minujaoks puhas hämmelung.
Dogma murdus :D
Ja dai pohh, ma ei ütle neile kunagi, kui vana ma tegelikult passi järgi olen. Või et kus ma töötan :D
20100411
suht aksioomihõnguline käsitlus millegist, mis on ainiti suhteline
1. Meil kõigil on oma ettemääratud rada, mida mööda me käime.
2. Meie valida on jalanõud, mida kanname - betoonkingad, kummikud, tantsusussid.
3. Ma võtan saatust kui võimalust andestada Elule paratamatus.
And here, mr. Γεώργιος Κυριάκος Παναγιώτου´s approach:
2. Meie valida on jalanõud, mida kanname - betoonkingad, kummikud, tantsusussid.
3. Ma võtan saatust kui võimalust andestada Elule paratamatus.
And here, mr. Γεώργιος Κυριάκος Παναγιώτου´s approach:
20100409
ˇkenjaalne!
täida lüngad:
I want to talk ... under ... you about my homework.
Where´s Peter? Please help me look ... at .. him.
et cetera :D
I want to talk ... under ... you about my homework.
Where´s Peter? Please help me look ... at .. him.
et cetera :D
20100407
the last show
Esimene heli saatis mind terve viimase nädala - ma teadsin, et pean sel hetkel kuulama Sigur Ros´i kui kõige kaunima, rahulikuma muusika esitajat - nii nagu ta on mind mu teel saatnud juba üle aasta. Mu suureks üllatuseks ei sobitunud mu tunnete keelde enam "Von" - minu jaoks ood kurbusele, hingekassile. See on ikka olnud lugu, mille saatel võib mind laua all nutmas leida - hing puhastub ju pisarakanali kaudu :D
Täielikult sobitus minusse aga see pala - see võttis kokku kogu virrvarri, mis mu sees toimus. Sellest sai mu saatja neil hetkil, kui me minupool sõlmi sidusime - mina maas ja Sina seal diagonaalis üleval. See mängis ja koondas taustana mõtteid, kui Kaiga Sulle järelhüüet kirjutasime. See mängis, kui Su sisse kandsime - sulle nii omaselt - piruettidega :) See lugu paneb mind naeratama ja heitma pilku elu magusamatele, helgematele külgedele. Ilus on. Ja elujaatavalt kõlab. Ja tsutike kurvalt ka.
Teine lugu on tõeline ärasaatelugu. Ja seda me mängisime täiega. Poweriga, noh! Ma olen viimased kolm päeva naeratanud. Südamest. Sinu pärast. Ja nii ma lähengi edasi - diil?
Ma loodan, et Sa jäid rahule. Meie sinuga - igati!
Dibauhh!
PS! Õpetaja, mis nüüd saab, eile maeti me jõuluvana...
Täielikult sobitus minusse aga see pala - see võttis kokku kogu virrvarri, mis mu sees toimus. Sellest sai mu saatja neil hetkil, kui me minupool sõlmi sidusime - mina maas ja Sina seal diagonaalis üleval. See mängis ja koondas taustana mõtteid, kui Kaiga Sulle järelhüüet kirjutasime. See mängis, kui Su sisse kandsime - sulle nii omaselt - piruettidega :) See lugu paneb mind naeratama ja heitma pilku elu magusamatele, helgematele külgedele. Ilus on. Ja elujaatavalt kõlab. Ja tsutike kurvalt ka.
Teine lugu on tõeline ärasaatelugu. Ja seda me mängisime täiega. Poweriga, noh! Ma olen viimased kolm päeva naeratanud. Südamest. Sinu pärast. Ja nii ma lähengi edasi - diil?
Ma loodan, et Sa jäid rahule. Meie sinuga - igati!
Dibauhh!
PS! Õpetaja, mis nüüd saab, eile maeti me jõuluvana...
20100401
you died in spring
Subscribe to:
Posts (Atom)