sõbralikud!!!!!
suvel ei tahtnud ma eriti noisse rulaparkidesse sel aal minna, kui päike üleval oli - need noored tuduvad eriti kinnise seltskonnana. et mis ma sinna jalgu lähen neile.
sel aastal on paraku nii, et sisemine vajadus kausitada ka päevavalges sundis mind minema. ja ma üllatusin siiralt.
ei ole nad khuulilt riides showoffid ja suitsetavad ennasttäis ülbikud. sõbralikud on. ja abivalmid - et ou, ma näitan, kuidas see asi käib. või et, ou, alguses ikka kukud. et ou, Sinu kors, ma ootan.
ülikhuulid.
ja Kullo taga, kus normaalsem kauss on, on oma jengi. traalivaaritasin siis üles ääre peale - ja kohe jooksid eemal betoonblokihunniku otsas kaarnakarjakombel istunud noored ligi, et ou, kui enne pole proovinud alla tulla, et siis ole ikka väga ettevaatlik, mine kükki, kui tasakaal kaob. Et - Sul ei ole kiivrit v? - Võta minu oma!
No sõbralikud on nad.
Muidugi ei sõitnud ma kohe nende karjamaale, vaid harjutasin enne tükk aega eemal - et nad näeks, kui feil mu rulaoskus on. kari ei tundnud end rünnatuna.
Ikkagi inimesed.
ja see oli minujaoks puhas hämmelung.
Dogma murdus :D
Ja dai pohh, ma ei ütle neile kunagi, kui vana ma tegelikult passi järgi olen. Või et kus ma töötan :D
No comments:
Post a Comment