Väljas hiilib lähemale talv - nädal tagasi tantsisid Kloogal esimesed helbed oma kõige metsikumat tantsu, püsides lihtsalt spiraalis liikudes aknaga samal kõrgusel. Aga nüüd, praegu, 20 min tagasi hakkas tõeline lumetamine - selline, kus aknataguse laterna vihku hiilis esmalt esimene, seejärel teine helves. Niimoodi, et silm ei taband, aga tajus, et miskit on toimumas. Ja nüüd käib väljas ilus, kaunis, rahulik tantsisklev Saabumine. Selline saabumine, mis haarab pilgu ja viib selle kaugusse, sinna, kus mõte pole ammu uidanud. Ja hinge tuleb hea, soe, natuke kurblik tunne. Ja ilus tunne. Vot kuidas oskab üks kena aeg Saabuda - hiilides end suureks, vaikseks, südamelähedaseks! Jaaaa!
Lumesajus üha kaugemale kõlas see lugu:
No comments:
Post a Comment