pamparampaa, palju õnne mulle! ja mu kopsudele. ja mu maitsemeelele, mis suudab mulle väga palju elamusi pakkuda. ja mu riietele, mis kannatavad nuusutamist ka peojärgsel päeval. ja juustele, mis ei haise. ja nii edasi. on aduda, et ahjaa, niimoodi ma siis oleks endas pettunud.
aasta on piisavalt pikk aeg, et tobitamist natuke nostalgiliselt meenutada, aga suits on endiselt hall, mitte roosa ega lilleline. ja käin ringi, vahes mõttes noomides/haletsedes/üleoletsedes neid, kellel pole kahju ei endast ega rahast. aga unes teen küll vahest suitsu.. ja siis ärkan üles ja nii häbi on enda ja kõigi ja kõige ees, et pole siin ilmas kohta, kuhu silmi peita.
AGA mul jääb iga kuu üle 1k alles, ja selle eest saab käia skyparkis hüppamas ja ujumas ja lumelauatamas ja wake´imas ja lennukist korduvalt välja hüpata ja kui rulal laud katki läheb, saab jälle uue orgunnida jnejnejne ja saab koju lilli osta ja täna teatrisse minna ja selle kõige tulemusel on nii hea olla et siga
and how tasty I must be! :)
ja lõpetuseks üks eriti hull ad, mis mõjub vist isegi liiga tugevalt - et nagu sõidaksid jänest ja selle eest võetaks load ära or smth.
No comments:
Post a Comment