Töölooma tehes. |
Kuna täna öösel magada ei ole saanud, siis tapmise kõrvale on paar teooriat tekkinud ja keskmes me igasuvised rõõmupinisejad.
Mu vanaema väidab, et tema nooruspõlves nii palju ja nii kurje sääski ei olnud. Ma arvan, et koer on mujale maetud. Nimelt - vanasti armastati kangesti tööd teha (oleme ju sellepoolest praegugi tuntud) ühel kindlal põhjusel. Siis olid õhtuks nii rampväsinud, et said vähemalt natukenegi magada. Siit muidugi ka põhjus, miks eestlane ikka kuke ja koiduga on ärganud - sääsed. Sest isegi Tallinna müüride ja Haapsalu linnuse ehitamine ei ole piisavalt rammestavad tööd, et nende elajate nõelumisele hommikuni vastu panna. Aitäh, vennad sääsed, et meile töötegemise selgeks tegite! Siit on muidugi kiviga visata "Maleva" lõppstseeni, kus sakslased hõlbuellu määrati. Kes ei tööta - see ei maga. Ja lõpuks saab kurnatusest südari.
Lisaks üks evolutsioonialane mõte. Kuna nad pinisevad ja neid nii palju on, siis on ainult aja küsimus, kui ka kõige pisem eestlane suudab pimedas kuulmise peale sääselennu lõpetada. Vajadus kuidagi ikkagi eestlane tööle motiveerida viib sääsed niikaugele, et nad hakkavad viimast 5 meetrit oma ohvrini roomama. Ja siit õigustatud küsimus - kus, kurat, te roomates oma lonti hoidma hakkate? Kas jalge vahel või otse ees?
Ja lisaküsimused.
Kallis sääskeleajad, miks see teie pinin nii spetsiifiline on ja miks see teie paganama lont mürgine peab olema? Kas ilma kiheluseta tunduksite te armsad ja süütud vereimejad olevat? Ning kes siis suudaks teid toitmata jätta, paar tilka verd sääsele ja kausike piima siilile, eksole, ugrile igiomane suvine kontakt looduse ilu ja inimolemuse heldusega? Ja ilma pininata ei teaks me, et olete lähduses, valmis tankima, ja siis juhtuks nii, et nii mõnigi pudulojus või lihtsalt lontrus oleks hommikuks vaakumisse imetud, onju?
Teooriad teooriateks, ent tänaöine zzzzzzzzzz..tp oli kahtlemata kauneim heli. Ütleks suisa - sääselennulõpumeloodia.
No comments:
Post a Comment