laiuaig

Trippimisega on ikka nii, et taasavastan enda tatipommilist olekut - kui mingi osa (nt. kere) kuskile riiki kohale jõuab, siis teisel osal (nt. vaimul) võtab saabumine veel päevi. Seetõttu on kuskile laekumine tavaliselt selline jupikaupa kohalevenimine. Eestisse tulek oli seekord risti vastupidine - Eestimaa ootas, käed laiali ja haaras mu koheselt oma embusse. Jess! Paar päeva kohukeste ja leiva meelevallas oli meeldivaks kulinaarseks sissejuhatuseks- edasi istusin juba kalapaadis ja kündsin merd selle ilusa ja pisikese laiu poole, kus aeg liigub tuulekombel iiliti, tuues juukseid sasides ja käenahka paitades uut mõistmist ja teistmoodi arusaamist. Minek ja olek toimus talgutöö tähe all, ent näha oli, et taaskord on end sellele pisikesele maatükile, mis argielule kättesaamatuks jääb, kavaldanud kamp kodanikke, kel sügavamal soov saada paitatud sest mõnust, kui rahu hinge poeb. 

kinnitati kehi

ja luutati leiba

vana veski oli ikka omal kohal

hommikuhall asendus lõunasinaga

pärastlõunal tegime (lõpuks) ära!

Ühel hetkel algas võluöö 

Kui päeva lõpus loojuvale päikesele selja keerasime, nägime, et teiseltpoolt laidu tõuseb suuuuuuuur kollane Kuu! Ikka saun soojaks ja ise lavale - ja oi kui hea oli vaadata, kuidas isegi küünal leili peale küüru tõmbus. Sel ööl sai umbes viiel korral merde joostud. Hai ja krokodillvabasse merde! Ja hiljem täiskuuvalguses kadakate vahel muruvaibal alasti ringi aeledes oli nii eestimaa ja eestlase tunne, kui veel olla sai. Mürkmadude-ämblike vaba muruvaip! Nojah, ühe puugi sain ka, aga sellise aelemise peale oli see rohkem nagu kirss tordil või nii. Omaõue mutukas ikkagist! Olin ilusti koju jõudnud! :)  Auuuuuuuuuuuu!

ja oi, kuis kestis!

Hommik. Hingelt puhtad ja vaimult värsked, Lõunasadam. Koju? Kodus!

 Täiega kaif! Tegelt ka,
aitäh! Jaaaaaaaaa!