päkapikkudel külas

Mida näeb unes üks lihtne inimene pärast seitset tasustatud hobiga tegelemise aastat? Kriiti! Tahvlit! Naeru! Üliägedaid hetki! See, et ma koolis töötades päevakajalisi unenägusid nägin, oli loomulik. Aasta jooksul, mil ma muude asjadega tegelenud olen, on koolielu-unenäod pigem sagenenud. Räme igatsus on, noh! Selge ju, et kui kord juba millegile/kellegile südame avad, siis see Su süsteemi ka jääb. Muidugi läksin niipea, kui sain, päkapikkudele külla. Sain spordipäeva läbi viia ja nädal hiljem käisime Lahemaal ekskursioonil. Jeeeee! Kuna pidevad kirjavahetused igasuguste toredate putukate-mutukatega on aasta jooksul koolitunnet hästi soojana hoidnud, ei olnud võõrastamisest juttugi. Nagu oleks lihtsalt nädal koolitusel olnud - need näod, mis olid kriimud, on endiselt kriimud, naljahambad välguvad endiselt üle koridori ja käe otsa riputavad end ikka need, kel see kõige paremini selgeks on harjutatud. 

Onu Mati teeb ikka ekskursioone

päkapikud jooksevad endiselt kompositsioonis

Muideks, juba kiviajal kanti Eestis minseelikuid!

Kivikuningannad

ja Bullerby lapsed

viiking lõi kõigis välja

need kõikse paremad hetked

Võilillelaps, krips ja kraps - kevad on ka ilus aeg :)

Nii, nagu aasta tagasi tundsin - lõpeta pidu siis, kui on kõige toredam, et hing jääks enamat ihkama - on ka läinud. Ihkab! Ja südames käib pidu edasi :) Samas tean ka, et mu mälestuste ja kõige selle kogetud toreduse supp on täpselt nii mõnus ja rammus, kui olema peab - igasugune lisa nõudmine töö näol hakkaks seda lahjendama. Samas - seda kindlamalt tean, et jään sinna ikka veel ja veel külas käima :) Igati hea on!

Aitäh!