Rappa! |
Suve lühimal ööl saime me mõnusa kingituse - saime osa tõelisest ugrimugrist! Suure-Jaani Muusikapäevade raames on ikka kombeks, et sel imelisel hetkel, mil päike veel ärkamas, ehmatatakse nii sookurel kui jaanimardikal kaunite helide saatel kõht lahti ehk siis - Hüpassaare rabasaare päikesetõusukontsert!
100 % ugri otse ees! |
Inimesed saavad sinna autoga (kes oskavad minna) või siis bussiga (kõik mahuvad peale). Meie läksime Suure-Jaani autoga ja jäime bussist maha - mis oli suurepärane, sest mingil hetkel, kui me nõutute nägude öötaevasse piidlesime, peatus meie kõrval auto ja küsiti, et kas meie helistasime. Autos istus üks korraldajatest - Anneli - ja kuna mu hääl meenutavat seda bussist mahajäänud meest, kes helistas, aga keda platsil polnud, saime me priiküüdi rappa. Teel kuulsime igasuguseid põnevaid lugusid telgitagustest - alates toitlustamisest ja Saarte muusikadünastiast kuni selleni, kuidas kunagi helikopteriga tiibklaver rappa toimetati.
Pikk pimedusse mattunud laudtee, selle kohal vaevutajutav hall pilvemass, rabavaikus - niimoodi saime astuda paar kilomeetrit. Ja siis - umbes 400 inimest, keset raba - mõni varakult saabunu veel magamiskotis rõngas, saba ussikombel suus! Teised, seljad vastastikku, mättal istudes termosest sooja ja korvist gluteeni ammutamas! Mõned, kes küljealust kaasa ei taibanud võtta, kõõlusid lihtsalt, nagu kanad õrrel, laudteel. Noored, vanad, väiksed, väetid, vägevad! Ja kõigil selline veidike teistmoodi pilk silmis - selline ugrimugrilik. Selline - eestlaslik. Sest palju siis neid inimesi siin ilmas ikka on, kes loodusega nii mõnusasti sõna peal on, et käivad üheskoos rabamülkast päikest välja laulmas. Minu Shreki-teooria sai taaskord kinnitust. Eestimaa on ikka nii ilus - ja eestlased ka! Eksole! :)
Eestlane, loomulikus keskkonnas |
Ühel imelisel hetkel süttisid tõrvikud, Sooorkester hakkas mängima ja RAM laulma - ja me lihtsalt lamasime, selg vastu vetruvat rabasamblatutti, pilk puhkamas tuules mängivatel männiväänikulatvadel. (Ütleks veel, et "kõrvad naudingust loperdamas nagu".. aga kuidas Sa ikka sellise jutu juures kuulmisorganit pioneeripasunal rippuva punalipuga võrdled!) No maagiline oli, noh!
pikali, kontsert algab! |
^EESTIMAA^ |
Kui mult on küsitud, et mida Eestis vaadata, siis olen ma ikka ja jälle öelnud, et minge rappa, minge sohu! Sest see on midagi üdini eestlaslikku, midagi, mis on meile väga omane. No ja näete - ongi!
muideks - sääsed jäid parklavõpsikusse! |
varavalge marsisamm |
Pärast kontserti bussipoole minnnes ei saanud kohe kuidagi pilku tõusvalt päikeselt - see oli mu esimene rabapäikesetõus! ÄGE! See oli nii lummav, et loomulikult astusin ma laudteest mööda ja jõudsin bussi turbasamblaveest tilkuvate riietega. Parim kompliment looduse vaatemängule, onju? :)
üks õnnelik jändrik |
maa ja ilma eriliseim sulps |
Üks iidsete aegade maiguline, üdini ugrimugrilik, maagiline viiv!
Aitäh!
Ja VAU ka!
No comments:
Post a Comment