bulletproof

yeah!
kaks päeva enda füüsilise keha vastupidavuse testimist ning vaimuga ühele lainele viimist - minusuguse algaja jaoks on Kuutsemäe endiselt koht, kuhu minnes tuleb pideval meeles pidada, et mägi=vägi ja kui see unustada, siis oled pläuhti perseli. heal juhul.
ilma ilme oli sama stabiilne, kui terve päeva koduõlut joonud naise psüühika - nautida sai nii imeilusat, sillerdavat ja heledalt kiiskavat lumme mattunud mäenõlva, pilgu all lõputuna lahtirulluvat kuppelmaastikku, sulnist päikeseloojangut, nii tihedat lumetuisku, et nähtavus on meeter, lund, mis sadas maastikuga paralleelselt, sooja kevadilma vaheldumisi jääkülmade tuuleiilidega. mäuhhh, sõidad omaarust mäest alla ja siis avastad õhus olles, et näe - hüpekas oli vist, kabuum!
meeldiv on, et kahe päevaga sain läbi sõita kõik nõlvad pluss metsas puude vahel (vabandan kahe kase ees, mille oma teelt olin sunnitud pühkima) - fck, nagu filmis sõidad (puu, kummarda, kükkis paremale, nüüd vasakule, ruttu pikali-muidu-oled-kännu-otsas, kaeva-välja-ja-edasi-jee-jee). all jõudsin 5 minutiga ja olin täiesti läbi. ühel kiiremal nõlval suutsin ka kogu ülakeha niimoodi krampi kukkuda, et oioioi. pärast sülitasin paar minutit veendumaks, et ega suust kopsuverd ei nirise :D yummi. ja mäest alla poolik "toru", millel nõnna süütu nimi kui pipe, seal suutsin ma kukkuda 7x järjest ja umbes 5 sek jooksul. aga pole viga, ranne juba liigub vaikselt ja järgmisel korral võtan ma need kuramuse hüpekad ette, muidu ei saa kohe ju, noh!
ja kui õhtul veel meie pisikeses kökkimökkis olevast saunast lumme hüppasid....siis ihkas hing vaid veel paari elu aspekti, nt. vihta.

ma olen väga rahul, oujeeeeee. i´m still bulletproof - kergete mööndustega, aga ikkagi!

ps. miks öeldakse spidomeetri kohta odomeeter?