munchtime!

mulle meeldivad mu nädalavahetused - nagu iga pisike inimene siin suures ilmas, leian ka mina, et nad pakuvad vaheldust argipõnevusele ja rutiinactionile. ja kuigi nii nädala 5 esimest kui ka 2 viimast päeva on suhteliselt võrdselt  pädevad elamusi kinkima ja rõõmu tooma, peab rõhutama, et nädalavahetused - mi laiki rohkem. Nädalavahetus ei ole pelgalt kadunud poeg, kelle kojutuleku puhul aetakse härg noa alla, ei, siin on peidus miskit enamat.
Praegu tiksub Kutimuti laagris viimaseid tunde täis Teenifest. Ja ütleme nii, et sehr khuul on jagada hetki niivõrd ägedate noortega! Need hetked muidugi kipuvad venima nii, et tänu pooleviiesele magamaminekule jääb hommikune äratus veidi hiljaks (hahaaaa, äratus, ja MINU ülesanne? päriselt ka?! Ma olen viiendat aastat vist siin ja iga kord suudan ma mõnel hommikul ärgata, telefon vaikselt kaisus. Iga kord:) ) Noored ja sigaandekad. Suhtumine - uudishimulik, elujaatav. Söögiisu -hirmuäratav, teismeline on ikka selline loom, kellel peab kogu aeg kütus paagis olema. Constant need of munchies, and yes, we´re high. On life.
Magamapeksmine on väga tähtis töö, ja kui seda südamega teha, siis näeb see välja nii (tubade numbrid muudetud, ent autorile teada): 1. vaatad, kust piilub valgus, kuulad, kust tuleb jutuvada. Unustad lapsepõlve ja äratad endas selle vastiku täiskasvanu ning asud patrullima. #1 (kop-kop), tuli kustu, "head ööd" #2 kop-kop-uks krahmaki lahti, "kõtt tuttu!" tuli kustu, uks kinni. Ja nii edasi - kiirelt uks, repliik, tuli, uks. Rääkimine on kindel lõks, kuna oh boy, kus alles suudab magamaminekuhirmus inimene maailma asjade vastu huvi üles näidata! Ja paari hetkega oledki uppumas küsimustelaviini alla - eriti kui lased end mõjutada hetkega loodud pettekujutelmast, et Sina oled see üks ja ainus, tänu kellele hakkab kohe kellegi isiksus kujunema ja silmaring avarduma etc. Ühesõnaga, kütad edasi - #3 kop-kop-kasuta-guuglit-tuli surnuks- uks ja siis.....istuvad ühes toas põrandal ringis 12-14 aastased ja ja teatavad vabandavalt, et "Me mängime tõde või tegu". C´mon, nii ei tohi, ka kõige kivisemat südant tabab sellisel puhul instant meltdown ju!
"Poole tunni pärast lähete magama!"
Ja lähed edasi, ikka kop-kop ja tuli ja öörahu ja uks ja mõtled et ägeeeee, et äkki saab täna keegi öösel oma esimese ükskõik mille :D ja lähed tuppa, kus õhk on pinevusest rabe nagu gaasiahjust tulnud küpsetuspaber. Ja segad õudusjutu rääkimise oma selgitust anuvate küsimuste ja ülivajalike repliikidega niimoodi ära, et Sind patjadega toast välja pekstakse. Hea on olla! :D

Nii ma siis leiangi end ikka ja jälle avastamas, (Mitte et noorus pole ilus aeg, vaid) et  ilus, kui on aega noor olla!

Nädal tagasi istusin ma sel ajal Brüssel-Kopenhaagen lennukis ja ei teadnud veel midagi sellest, juba paari h pärast saan ma SAS-i letis toidukupongi 75 DKK väärtuses, kuna järgmine lend lükkus ja lükkus ja lükkus. See, mida ma seal tegin, kirjutan varsti, kui ise ka paremini asja mõistan, ent  võtmesõnaks on EAPN.
Ahjaa, ja see ka, et üle pika aja on mind taas corpsing paeluma hakanud - ainult et..valimatu kõikjal laibastumise asemel intrigeerib miski muu :D

jah. nädalavahetused oma vaheldusrikkuses on...vahvad. Et see tempo ja pidev liikumine endast välja saada, on tarvis kas hüppama või ujuma või jooksma  minna. Ja siis on aeg rahuneda ja ümberringi vaadata.

Ja mul on teooria - väga lihtne, kusjuures - miks kilpkonnad nii kaua ja jänesed nii vähe elavad. Ja kaudselt on see ka rutiinisinusioidiga seotud.