20120524

mellu


Natuke ebaaus, et ma olen igasugustest linnadest pilte ja jutte postitanud ja samal ajal ühe oma lemmikutest täiesti tähelepanuta jätnud! Seega paar rida kauge saare suurasulast, mis mulle kohe väga-väga-väga meeldis. Nimelt on mulle vägagi meeltmööda linnad, mis kätkevad endas seda mõnusat hingust, mis paneb naeratuse näole ja tekitab natuke hubase koduse tunde. Üks selline linnake on kohe kindlasti Melbourne. Tegelikult ka. Hoolimata suurtest vahemaadest ja väidetavast viiemiljonilisest inimhordist mõjub ta kompaktse ja mõnusana. Suurte vahemaade mure on siin lahendatud rongide-trammidega - ja nii lihtsalt, et isegi minusugune maamats esimese raksuga kohale jõudis. Pealegi, nende piletisüsteemi nimi on Myki. Liiga lahe, et mitte mainida!  :) 
ei ole õlileke, ongi sellised! 
Inimesed? Minusugusele inimesevaatajale on see koht nagu pisike paradiisisaar - istu vaid kõnniteeäärele või tänavakohvikusse ja naudi! See meite Loomaaed on kirju - ja seda kõige paremas mõttes! Kiilakad ja tätoveeringutega ja lohvakad ja liibuvates ja haralised ja ühel mehel oli täitsa elus papagoi õlal jne.

Melbourne hiilgas ka sellega, et sealne muusikaskeene tegi kõrvale kõige pikema pai! Alguses oli küll kahtlus, et ehk märkab dj oma eksimust ja kohe keeratakse seda austraalias niivõrd levinud perssekeeramisnuppu, aga ei! Uskumatu tunne oli olla peol, kus iga loo põhjaks ei olegi see kohalik ülipopp haige tümakas. Jeeeeeeeeeeeeeeee, päris Muusika!!!!!!!


Peavarju sain St. Kilda linnaosa kõige seiklurikkamal tänaval - Hookervilles. Seal asub nimelt üks korter, kus elavad koos  üks Eesti ja kolm Iiri pöörast plikat. Nad on piisavalt kaua Melbourne´is  elanud ka, et oskasid igasuguseid vaatamisväärsuseid vaatama viia. Ehk siis, igav meil ei hakanud. Ja vaatepilte nägin küllaga! Alustades Hookerville endaga - igal tänavanurgal patrullisid täiesti reaalselt prostituudid. Nagu filmis peatuvad autod ja, tagumik uppis, saavad diilid sõlmitud. Hommikuvalguses neist möödudes sain siis lähemalt näha, millega tegu - kaame nahk ja elutud, väsinud silmad. Nagu kondised järgmise süstla ootel zombied.  No ja osad nägid ikka väga alakad välja. Kurb!
hookerville´i pühapäev
vahest sadas, aga dirigenti see ei seganud 
tupla!
Aga oli ka uhkemaid ja elurõõmsmaid vaatepilte, kui Hookerville´i tänavanurgapatrullid. Näiteks igasugused tornid - kõige kõrgemal asuv kohvik, kus käisime, asub 300m kõrgusel - ja pargid ja gräffititänavad ja.. ajeee, noh! 
kuhu täna
sügis aias
ja pargis
aprillilõpune allee
Melbs on täpselt selline linn, kus ma ennast ääretult koduselt tundsin - tänavakohvikud, kultuurisündmused, ägedad inimesed. Ja see hingus! Äge noh! 
seeya!
Aitäh!

No comments:

Post a Comment