JazzOn´i aitas üpris palju oma hea sõna ja toetava suhtumisega üks muusik, kellele eriti meeldis festivali baltikumi-artistide rohkus ning asjaolu, et paljud lootustandvad noored said võimaluse üle-euroopaliste (mõni suisa maailmanimi, aga mis ma ikka eputan, eksole) nimedega lava jagada. Tema enda esinemise ajal lippasin korraks kõrvaltänavasse kohvi tooma ja poest väljudes sattusin täiesti uskumatusse keskkonda, kus segunesid turistisagin, ilus ilm ja lapsepõlvemuusika, mis kajas vanalinna majadelt. Piltlikult oli see umbes nii, nagu multikates hiilib köögist koogilõhn mööda koridore, läbi seinte ja üle mägede-metsade tegelase ninnna. Antud juhul voogas minuni sarnane asi, ainult et nootide näol. Sigahea! Kuulake ka üht salvestust, siis ehk saate rohkem aimu, millest ma siin jauran:
Ossa, mis melu!
Aitäh!
No comments:
Post a Comment