minu viimaste päevade helin

tiivutu

mul mäkerdatud miskid suled
need paabulinnulikud, petlikud

kas näed, kas kuuled?

need sirguvad ja sahisevad mu maskil, mu rüül, nad petavad,
Sa ei näe, et kannan valskuse süüd.

Need suled pole mina, suled ei tule minust.

Ma olen nad võtnud, kokku kätnud, ennast
kaunistama ja teisi eksitama endale jätnud. Sa
oled mu lähedal ja tahad mu seltsis liuelda, pilvevaibal ehk niuelda tunda
tuult oma juustes ning avada tiivalöögina oma hing.
üle kõige – see on mu soov olla Sinuga päevas ja vihmas ja alatiseks koos.
ma tahan lennata – kiirelt, ülbelt, õnnelikult, tasa – olgu mistahes meel või poos.

haldjas
rahulaps
aga kallis, ingel oled Sina
õnnelind
väikesaare meeste hirm

mul ei ole ei liblikaid ega tiibu – üksindus on mu pisar, kurbus mu veidralt õnnelik sõsar
minu toel lendu tõusta kõrgelt katuseäärelt – Ikarost mälet?
ma sulatan päikesena ja Sa kukud oma lummast. ja
Sa hukkud oma pimestatud silmist ja kurdistet kõrvust! Armastada,
hingelt suureks austada – ma oskan seda hästi. hästi

kaugelt

– suisa eemalt.

ole sõber – ja nokime koos võta sugu muutu naiseks kes hoolib ja hoiab ja ootab ja ma murdun ma nõrken ma kaotan ma kaon

sest meenun iseendale

seemned

Olen sügisest alates olnud seotud projektiga "Kameeleon", mille eesmärgiks on hoida armas Mustamäe noor tänavalt ära, peita ta kurja alkoholi pika käe eest ning tirida ta pilgu eest filmimaailma tume kardin.

Ühesõnaga - võta need noored, kes on olemas, leia juurde, moodusta tugigrupp. Saage korduvalt kokku, vestelge, arutlege, kirjutage stsenaarium ning võtke see linti, viige läbi montaaž ja siis tehke kino ka.

A piece of cake with a cherry on top of it!

See on lihtsalt VAIMUSTAV, milliseid ilusaid mõtteid ja puhtaid tundeid noor inimene endas kannab, kui kõrgele/sügavale nad oma arengus juba on jõudnud (riviteismelise sotsiaalsusele keskendudes on seda kerge unustada ka ju). Nende säravad silmad on vist parim tasu, mida sellise tegevuse eest saab loota. Pluss muidugi see rõõm, kui vaatad, kuidas hommikul alles võõramaaloomana tundunud "kaamerajalg" tööjooksul ustavaks abiliseks statiiviks muutub.

Stsenaariumi kirjutasime kambakesi - igaüks andis oma mõtteid - kellel oli meeles pidu, kellel tunnete keel.

Üks neiu sõlmib rahu Surmaga, kes ta ema viis. Ja läbi selle ka iseendaga, arvan ma.

Stsenaariumi saime miskitmoodi tervikuks (loe: enam-vähem loogiliseks sündmuste jadaks) seotud.

Ja nüüd filmime. Stseenid lavastavad nad ise. Kaamera panevad tööle ise. LEIUTAVAD. ARUTLEVAD. Eesti keeles. Vene keeles. Inglise keeles - meie hulgas on eestlaseid, eestivenelasi, armeenlane, aserbaidžaanlaseid. KATSETAVAD. Ja mis kõige vahvam, nad on hingega asja juures.

Kati hakkas nutma, kui me leina filmisime. See oli arvatavasti päeva kõige hingelisem hetk. Ja sellele järgnenud spontaanne aplaus noortekeskuse noortelt. Ja noh, Kati ei mänginud, vaid oli pealtvaataja.

*

Eile tegid nad iseseisvalt. Filmisid üleeilsele materjalile peale - väärt õppetund, ütleks ma :D Täna, just praegu, kui ma siin konverentsil istudes seda trükin, avastavad nad taas omapäi. Õhtul on oodata igasuguseid üllatusi, ühesõnaga.

votnii. Seeme on mullas, vaatame siis, kas tuleb orhidee või lepavõsa või rukkilillepärg.

sittagi pole muutnud

Mass Destruction

My dad came into my room holding his hat
I knew he was leaving,
he sat on my bed told me some facts, son.
I have a duty, calling on me
You and your sister be brave my little soldier
And don't forget all I told ya
Your the mister of the house now remember this
And when you wake up in the morning give ya momma a kiss
Then I had to say goodbye

In the morning woke momma with a kiss on each eyelid,
Even though I'm only a kid
Certain things can't be hid
Momma grabbed me
Held me like I was made of gold
But left her inner stories untold
I said, momma it will be alright
When daddy comes home, tonight


Whether long range weapon or suicide bomber
Wicked mind is a weapon of mass destruction
Whether you're soar away sun or BBC 1
Misinformation is a weapon of mass destruc
You could a Caucasian or a poor Asian
Racism is a weapon of mass destruction
Whether inflation or globalization
Fear is a weapon of mass destruction

Whether Halliburton or Enron or anyone
Greed is a weapon of mass destruction

We need to find courage, overcome
Inaction is a weapon of mass destruction
Inaction is a weapon of mass destruction
Inaction is a weapon of mass destruction

The skin under my chin
is exploding, again.
I'm getting stress from some other children.
I'm holding it in, we taking sides, like a politian
an if I get friction we get to fightin.
I defend my dad he's the best of all men
an whatever he's doin he's doin the right thing.
Its frightenin but it makes me mad, why do all
of these people seem to hate my dad?
an if that ain't enough, now I've got these spots.
I go to sleep every night with my stomach in knots.
and whats more I can hear Mama next door
explore the radio for reports of war.
and all we ever seem to do is hide the tears,
seems Daddy been gone for years.
But he was right, now I'm geared up for the fight
an he would be proud of me if Daddy came home tonight.


My story stops here, lets be clear
This scenario is happening everywhere
And you ain't going to nirvana or farvana
You're coming right back here to live out your karma
With even more drama than previously, seriously
Just how many centuries have we been
waiting for someone else to make us free
And we refuse to see
That people overseas suffer just like we
Bad leadership and ego's unfettered and free
Who feed on the people they're supposed to lead
I don't need good people to pray and wait
For the lord to make it all straight
There's only now, do it right.
Cos I don't want your daddy, leaving home tonight.

don´t even guess, you know it´s faithless

Elu

näitab üha enam oma ilu.

IMELINE!!!!

Ralliässad

Ma saan aru küll, et transiit on kokkukuivatatud jne, aga kas siis "EOS" jm kirjadega rallitiimid peavad tingimata oma roolikeerajaid TAK ja TTTK tööle kupatama?! KURADIKURADIKURADIFAKK

ma ütlen, ma olen juba väsinud sest pidevast vanamemmede püstitõstmisest ja ühissõidukisuuruse lumelauaga sõitmisest; samuti ei intrigeeri ka kiirendusmäng "püüan-saada-istuma-enne-süstikstarti -/-äkkpidurdust".

Kallid armsad bussijuhid, kes te Helsinkis inimesi hellitate oma õrna roolikeeramiskunstiga! Palun naaske koduradadele ning laske Mart, Ivo ja Kalle tagasi rallirajale, samuti ma näen ju, kuidas pisar vaikselt voolab mööda Vasja, Priidu ja teiste endiste kolhoosnike tuultesparkunud põski - hing ihkab kombaini, traktori rooli, põldudele, vagude vahele.

Hooligem neist, kes on kurvad ja mängivad reisisaatjaga rodeot!

mr. Propper bõl zdes

Teemaradadel "Appi, mul on nii sassis /koristamata!"

Natuke, tsipa sassis korter on nagu pühapäevahommikune soeng armsa tüdruku kuplil - teeks pai, aga kammi peidaks ära, sest..see on kodune. Hõumi.

Teistelt eeldan ma miskipärast, et nende juurde minnes ei sattu ma ukseava läbides mööblipoodi või laborlikult steriilsesse kambrisse, kus kõik läigib ning lina on siledam kui äsja mahasadanud asfalt. Ise - Elagu sokipaar voodi ees ja tolmukübe kopiotsal! Ja voodi jätan ka vahest üles tegemata ning raamatud vedelema - hea, kui kondikapis on pesatunne. Kui ma elaksin muuseumis, siis ma oleksin arvatavasti kodu(tunde)tu. Samas ma mõistan - kui keegi külla tulemas, siis ise vilgutaksin lappi nii kuis jaksan.

Does that make a pseudokorratusearmastaja?