lühidalt võib öelda, et jaaa, juba mitmendat suve on parim viis end kooliks häälestada kutimutis noorte ja andekate tegemisi kõrvalt vaadata ning neid tulutult magama kamandades/mangudes/kavaldades. Kutid-mutid, ajee!
Pärast laagrit oli kohe järgmisel päeval kooli minek. Ja rongist maha astudes kilkas perroonil üllatunud hääl - "oi, see on ju Maur!" Hahaa, hea algus, see preili tuleb meil kooli aasta-kahe pärast, tuju tõstis igatahes veel rohkem lae alla.
Täna oli see päev, mida tavaliselt ei oska karta, kuna ta tuleb salaja, ruttu ja maandub mürtsuga ning on läbi enne, kui mõelda jõuad, et mis see siis nüüd oli. Oma päkapikkudega läksin teise klassi - esimest korda ei võtnud ma esimest klassi endale. Arvatavasti on kohalik elula nii harjunud sellega ja pisikesed imikust saati teadnud, et mina nende esimene õpetaja olen, et igati mõistetav oli täna kuulda, et "Mu õde hakkas nutma ja ei tahtnud täna kooli tulla, kui kuulis, et Sina tema esimene õpetaja ei ole". Hinge sigasoojendav!
Nii et - pole siin midagi, ikka uue hooga edasi, eksole? Ajurünnak teemal koolialgus:
Kuldne vaher, pilved, päike,
kuskilt ilmub vihmapiisk..
tuleb kilge, kostub naer
kured läevad, Sina jääd
lilled sülle, pere kaasa
koolitee nüüd sihiks saab
suvi - las see tuksub põues
kool ju teab - on sügis õues.
SÄRAJEE!
No comments:
Post a Comment