lumine sissekanne

Meie kooli kodulehelt saab lugeda, et meil on nüüd suusarada ja puha. ON ka, ja see on suurepärane - esmaspäeval öeldi mulle, et pane soojad riided selga, buraan hakkas Keilast tulema. Tulidki Terviseradade mehed ja juba olimegi metsa vahel möllamas - esmalt sõitsime trassi sisse ja siis kinnitati raudplaat buraani krobelisi jälgi siluma. Rada pmst sama, mida ma olen ise kõik need aastad sisse sõitnud. Aga ma ei teadnud, et klassikaraja pean ikkagi ise sõitma sisse - mina ees ja päkapikud rivis järel nagu pardipojad . Seda on paras katsumus teha pressitud lumme, aga õnneks on väljas täiega sula - veebruar on ju koondatud - nii et rada on ja ei ole ka ja varsti on ja varsti on ta sulanud, kui midagi trastilist ette ei võeta selle ilmaga meil siin. Vesi on juba madalamates kohtades täitsa olemas. Mul on selgelt meeles, et kunagi puusuuskadega oli räme nussa sulailmaga suusatada - 5 cm pakk oli kohe talla all ja igasugune mõnu liikumisest null. Nüüd on aga nii, et plastiksuusad on nagu veesuusad - neile ei hakka lumi külge! Seega, kõik, kes huvituvad talvisest veesuusatamisest, tulge aga!

Lume kohta veel niipalju, et
1) Ma leidsin praktiliselt tagaaiast Gröönimaa! Jeah!
2) Esimesed kevade märgid on juba siin (homme teen pilti ja siis jagan seda ka Sinuga!)
3) Vähemalt Kloogal on iga päev suuuuuuuuri räitsakaid sadanud.
4) Laudama tahaks niiiiiiiväga!
5) Kuigi kõik lirtsub-lärtsub, on siiani kohati hommikuti enne kuute nii külm, et kui nina kaudu sisse hingata, on selline tunne, et silmamunad lähevad jäässe.

My very own Greenland