mul on tunne, et praegune külmalaine on lihtsalt näitemäng, mille varjus kevad suurejoonelist saabumist ette valmistab. kevade kõige esimesed märgid (suuna- ja ajatajuta linnud ei ole minu jaoks piisavaks märgiks) on muidugi sinine taevas ja sulav räästas, elagu päikese kõrgenev kaar, aga on ka pisemat ja vaevumärgatavamat. juba mitu nädalat võib näha soojasõõre - need tekkisid siis, kui üks pisike sinine riba suutis end pärast taeva paarikuist hallolemist nähtavaks manada.
minule näitavad need sõõrid, et õhk on piisavalt soe, et eluandva energiana piki esimest ettejuhtuvat masti maasse vihmausse ja maasikarisoome äratama minna.
mu lugupeetud ja sügaval metsas kasvanud kolleeg pidas neid küll millegiks, mis metsloomadega seotud, ent pärast puust puuni vedamist jäi temagi uskuma - seda, et tegu soojaga. seda, et lumekooriku all vihmauss unes juba ringutab, ma ei hakanud ütlema.
No comments:
Post a Comment