Kui me Austraaliasse tagasi hakkasime tulema, oli üheks raskemaks otsuseks asukoht-kust küll alustada oma seiklusliku Elu järjekordset peatükki? Saar on ju suur ja valikuid tuhandeid. Eelmisel aastal sain ma aru, et niisama ringi pole mul mõtet ringi rapsida - kui ma kahe aasta peale kümmet Lugu kogen, on enam kui hästi läinud. Eesmärk pole ju bussituurigrupituristi kombel kohaliku eluolu kohal snorgeldada, vaid balloon kaelas-lestad jalas, süvitsi minna. Margaret Riveri piirkond on kuulus - surfirandade ja veiniistanduste poolest. Meie maandusime Busseltonis, kuna see oli kaarti vaadates esimene koht, mis tuttav tundus - tänu aasta varem siit 2445 km eemal asuvas basseinis aset leidnud vestlustele. Et siin vees veel snorgeldada ja kivimürakatel ringi mütata ning palju muudki teha saab, on super - ja mida kauem me siin oleme, seda enam saame me kohalikelt teada kohti, kuhu muidu eales ei oskaks minna. Oi kurja, kui palju ilu ja seiklust! Palun väga, üks õhtu ja teine hommik, suht sama koht, suht sama nurga alt.
 |
| õhtuti on hea 100m kõrgusel kaljul istuda, vaadata ja mõttel minna lasta |
 |
| et siis hommikul soolaveeauruvannis end ärkvele ringutada |
 |
| näiline vaikelu kahe loojuva päikesega |
 |
| võib igal järgmisel hetkel lainemölluks plahvatada |
 |
| puhta maagia rand |
PS! Kõrvalt öeldi, et mul on äge tüdruk ka! Nõus!
Aitäh!
No comments:
Post a Comment