Umbes aasta tagasi kirjutasin kohalikest pulmakommetest, kuna paaril korral juhtus nii, et pulmapidu peeti restoranis, kus töötasime. Paaril korral...mnjah. Praegu on asjaolud nii, et meie praegune tööpost The Goose on väga popp pulmakoht - kui jõulud ja siinne koolivaheaeg (jõuludvaheaeg on ka suvevaheaeg, vähehalevä, nähähähää), siis toimub meil nädalas vähemalt üks, tihti kaks pulma. Pulmakommete kohalt pole mu arvamust miski nähtu kummutanud - kui inimestele antakse nii võimsa emotsiooniga üritus ja nad sellest viimase võtmise asemel jalalt-jalale tuiavad ning 1) peigmehe isa, 2) pruudi isa, 3-4) pruutpaari parima sõbranna ja - sõbra kõnesid peo tipphetkeks peavad, siis, oijahh, on tegu oravanärude (või mingit muud sorti närude) kongressiga. Täitsa naljakas on vaadata, kuidas inimesed veel viimasel hetkel kõnele lihvi annavad.
 |
| kõnet peetakse kas peast (5 protsenti) |
 |
| või loetakse maha (95protsenti)- paberilt /iPadilt |
Pulmakommetest veel niipalju, et kõigepealt tulevad külalised ja hakkavad baari ja kanapeekandikuid tühjendama, mingi hetk hiljem teatab Master of Ceremony pruutneitside ja "nende" poltide nimed - need tulevad käsikäes sisse, dj paneb kõigile erineva loo taustaks (kui on fäänsim värk) ja kõik plaksutavad. "Nende", sest pruutpaari saatjapaarid (tavaliselt on neid paare kolm) moodustatakse pruudi parimaist sõbrannadest ja peigmehe parimaist sõpradest. Siis tuleb pruutpaar, kordub sama. Pruutpaari lauas istutakse nii, et Mees ja Naine on keskel, mehe semud mehe ja naise sõpsid naise tiival. Ja nende tegelikud kallimad kuskil rahva seas, samuti vanemad. Mingil hetkel - peale pearooga ja kõnesid - toimub avavalss. Ükskord oli metsas - muru peal ja okste varjus- tango, ja see oli äge!
 |
| välkkoosolek - kandikutiim |
 |
| väliköögi hõrgutised oma järge ootamas |
Siis "lõigatakse pulmakooki" - pruutpaar teeb üldise melu sees väikese sisselõike ning seejärel rändab kook (tihti minu värisevate käte vahel- pulmatordiga purjus inimeste vahel laveerimine on kindlasti üks adrenaliini-ja vastutuserikkamaid tegevusi) taharuumi, kus kokad selle kuubikuteks lõiguvad ja kaunilt taldrikuile seavad (vahel on aga pulmatordi asemel hoopis muffinid, nii et polegi midagi lõikuda).
 |
| See on meie maaster ja restorani omanik. Üks ääretult eluterve- ja rõõmus indiviid! Portree pulmatordiga :) |
Siis on tund tiskot ja ongi kõik - sest kell on juba 11-12 ja inimesed küsivad mult, et "So, how is life in Utopia" ning hakkavad järgemööda teatama, kui amazing see pulm oli. Boy you have no idea :) Uusi pulmakombeid, mida olen täheldanud - "ärasaatmistunnelit" tehakse harvemini ent suguvõsa ja ajalugu hoitakse au sees - esimemmede-taatide naitumisfotodest tehakse altarilaadne kompa.
Üldiselt on nii, et tants ja trall on meeleolukad, aga kuna enamasti juuakse õlut ja veini, pole peo lõpuks keegi molli saanud ning kõik, kes koos saabuvad, kuhugi asemele koos ka maanduvad. Ses mõttes, jälle hoopis teisiti, kui meil :)
Mis veel toredam - kuna meie catering´i peetakse ümbruskonna parimaks, siis leiame end pahatihti mõnest ilusast looduskaunist kohast - kuhu me muidu eales ei satuks - sest me isegi ei teaks, kus need kohad kõik asuvad :). Tihti juhtub nii, et kui pimedas koju hakkame sõitma, peame pikalt meelde tuletada, kuhu suunda rattaid keerata.
Kindlasti ja väga tähtsa ääremärkusena vajab äramärkimist fakt, et mulle väga väga väga meeldivad kõik need tavarutiini lõhkuvad ürrarid - toimugu nad siis restoranis või metsade - luidete vahel. Jeeee! Ja veelenam vajab äramärkimist üks pulmakommete ühine joon - pruuti-peigmeest abielluvad siinmail pahatihti lihtsalt seetõttu, et nad nimelt armastavad üksteist. Nagu meilgi :)
Hõissa!
No comments:
Post a Comment