20130822

hommikukohvi emu seltsis

Enne Ulurut tuleb Mt. Connor. Nagu me hiljem teada saime :)
 Emud on lahedad elukad! Näha saab neid igal maanteel - ning kui suurelt teelt kõrvale tõmmata, võib kogeda emuvohangut. Nad kasvavad kuni kahe meetriseks, nende jalad on ühed tugevaimad kogu loomariigis (tirivad-tõmbavad traataedu puruks), jooksevad kuni 50 km tunnis ning lennuvõimekuselt oleme samal pulgal. Neid tuntakse nende uudishimu tõttu - pahatihti tulevad nad kontrollima, et mis asja Sa seal ajad. Kui üht teeääres märkad, tasub seisma jääda - neid on alati kaks. Vähemalt. Ja silma ei soovitata emudele vaadata, see võib tervisele hävitavalt mõjuda.

 Kui me Uluru (siin hääldatakse seda uluruuu) poole sõites ühte telklaagrisse sisse põikasime, võttis meid vastu just see lahe suleline.
ebamugaaaav
 See emu oli kohalik - adopteeritud lapsepõlves ja inimestega harjunud. Nii vähemalt meile öeldi..Õhtul tegi ta omi tiire ja nokkis muda ning ei tundunud üldse inimlihatoiduline olevat. Öösel kell kaks ärkasime aga selle peale, et miski püüdis meeleheitlikult meie telki pääseda - läbi selle nurga, kus Laura pea puhkas. Täiskuu heitis piisavalt valgust, et emu siluett telgile joonistada. Arvatavasti jaburaim asi, mille peale ärgata võib! Sellest ööst alates kuulun sellesse väiksesse eliitklubisse, mille liikmed on täiskuuööl trussikuteväel pooleldi telgist väljas olles emu pimedusse kihutanud. Aajess, I made it! :)

 Järgmisel hommikul, kui ma nõusid pesin, hängis emu sealsamas kõrval. Vaatas, kuidas ma kohvikannu loputan, siis seiras veejuga, seejärel mind ja nii edasi. Ilmselgelt lasin kannu vett täis ja hoidsin seda sõbramehelikult ta noka ees, kuniks ta on janu  kustutatud sai. Meeste värk, noh - öösel tehtud lollused rääkisime hommikuse joogi kõrval selgeks. Sellest hetkest kuulun sellesse väiksesse eliitklubisse, mille liikmed hommikuti emudega kohvitavad. Aaajess, I made it to that one too! :) Tasub ainult loodusele käsi  kohvi ulatada ja imed hakkavad sündima! :D
kuku

emuema
 Ja lõpetuseks üks pisike emutibu ka:
Aitäh!

No comments:

Post a Comment