20131127

juhutööparadiisis tööd otsimas

Busseltonist lahkudes tundsime, et oleme saanud väga suure kogemustepagasi kaasa - pool aastat jooksime restoranis ja loendamatutes pulmades nii palju kohvitasside ja suurte liudadega ringi, et tundsime end antud tööstusharus nagu kalad vees. 
5 kärbest ühe hoobiga, siin veel on juuksed taltsad ja  tööd jagub

Cairnsi saabudes oli näha, kui palju meie kogemused ja kuldaväärt teadmised kõigile korda läksid - umbes sama palju, kui hane selga vesi :) Tavaline protseduur näeb ette, et jooksed pool linna läbi, pakk cv-sid kaenlas. Heal juhul saad juhatajaga jutule, tavaliselt võtab esimene ettekandja ja paneb Su hoole ja vaevaga koostatud resümee kümnete teiste samal päeval laekunutega ühte virna. Kui mõni tööline otsustab, et aeg on edasi liikuda, võetaks pakk ette ja lapatakse, kuniks meeldiva näo ja piisava kogemusega cv välja popsab - kuna kõik inimesed on ilusad ja head, siis tavalised leitaks uus tööline esimese 10 seast. Ehk siis, väga palju oleneb siin Elus sellest, kelle otsa satud - ja millal.
ilutulestikupaigaldaja- jookseb poriräätsadega üle Cairnsi mudavälja (loe: rand)
Minul sel korral õnneks ei läinud, aga päevad otsa kohast-kohta sisse põigates sai üha selgemaks, kui palju loevad südamest tulevad naeratused ja just need lihtsad, iseenesestmõistetavad asjad, mis teiste inimestega lävides elementaarsed peaksid olema -  mõnes kohas tekkis esimese sekundi jooksul tunne, et "peaasi, et neil midagi poleks, kus välisuks on", samas mõnes teises kohas oli esimesest lausest nii hea ja soe tunne, et isegi pärast eitavat vastust istusime veel pikalt, kohvitasime ja ajasime niisama juttu. Jah, inimtüübid ja kõik ei sobigi kokku ja tore ongi, aga tundeid tasub kuulata ju? :)
ja sellel mehel on töö

Käisime Nicole´ga ka lähedalasuvais kuurotlinnakestes ja saime endi üllatuseks teada, et soovitakse saada vähemalt viieaastase staažiga kelnereid -ettekandjaid. Ma isegi ei varjanud oma üllatust - viis aastat kuskil restoranis, ja ikka veel kelner? Selle ajaga peaks ka kõige aeglasem õppija vahetuse vanemaks või abijuhatajaks tõusma? (Ehk siis, vabandust, kas te otsite ainult i"#¤/&te?). Tõepoolest, vau. Ja tõepoolest, alati ei ole ausus parim poliitika, otsisime tööd edasi :)
ja neil on töö - maailma kõige rõõmsamad viljamüüjad:)

Läksime tööagentuuri -nemad sebivad töö, ja võtavad iga töötatud tunni eest natuke vahelt. Nicole sai tööle- käis erinevates restoranides - kuurortides. Aga mulle öeldi, et.... nad ei saa mind kuskile saata, kuna neil on hästi konservatiivsed kliendid ja minu juuksed on liiga metsikud! :) VAU! On jah õlgadeni, aga mida nad lambanahksetele neidudele ütlevad, sama või? Üllatasin neid telefonis, et oskan ka patsi ja suisa krunni teha - see oli selline pomm, et pidin suisa kohale minema ja näitama! :) Elu on ikka seiklus eksole, ja inimesed on kingitused ning kingitud hobuse suhu ei vaadata või kuidas see nüüd käiski. 
temal oli ka töö, kuigi ma päris hästi ei saanud aru, mis ametiga tegu oli

Niisiis, juhutööparadiis? Töö on alati olemas, ootab vaid, et keegi tuleks ja teeks. Ma kirjutan neist kogemustest pikemalt ka, aga etterutates - kui olid juhuslikku laadi: Cairnsis olles olin ma karnevalil lotopiletite müüja; ehitusel lammutaja; osutasin kolimisteenust; eemaldasin suruõhhaamriga kahhelplaate ja tsementi;  hipodroomil baarman ja nõudepesija; panin üles peotelke ja ehitasin erinevaid lavasid; ning lisaks olin meie karavanpargis abiks-pesin aknaid, puhastasin vihmaveerenne, küürisin majaseinu, tüütasin hiliseid väljakirjutajaid, et kas nad jäävad kauemaks või kavatsevad juba liikuma hakata jne. Nii et päris käed rüpes ma ei istunud ja kogemusi sain kuhjaga!
õige! klaasiehtekeevitajal oli ka töö! 

Aitäh!

No comments:

Post a Comment