Meie esimeseke tööotsaks Cairnsis sai "loterii"piletite müümine kohalikul karnevalil - saime karavanpargist soovituse minna küsima, et kas karnevalil ehk kellelgi abilisi on tarvis. Läksimegi ja käisime ringi ning pärisime kõigilt ettejuhtuvailt, et "Are you hiring?". Karneval on teel aastaringselt, ent kohalike jaoks käib asi nõnda, et kord aastas sõidab kogu krempel suure pasunakoori saatel linna, seab oma karussellid-suhkruvatiputkad-sajad muud kioskid üles ja jääb masside ootele. Ja massid tulevad - esmapilgul oli täiesti segadusttekitav, kuidas see asi üldse toimida saab - iseenesest nagu heaoluühiskond ja maailma rikkaimaid riike ja poed on kaupa triiki täis, aga ikkagi tullakse, sõidetakse karuselliga ja siis...ostetakse ja proovitakse Fortuuna abil ASJU saada- plastmassrelvad, põrkepallid, topitud loomad, topitd loomad, topitud loomad. Valus tarbimisläbu!
Umbes paariminutilise pärimise peale saime tööd - onu mõõtis meid pilguga, vaagis hetke ja ütles, et jip. Tulge homme, sätime kõik valmis, show hakkab ülehomme. Karnevali kutsutakse siin showks - ühelt poolt nagu trillalla-trullalla, aga teisalt nagu mess ka - erinevad traktorid ja rekkad olid ikka läikima löödud ja linnarahvale heinapallide vahele pargitud. Niisiis, kui karneval omadega Cairnsi jõuab, kannab ta nime Cairns Show. Meie plats oli ... topitud loomade nurk. Asi oli iseenesest lihtne - müüsime kahedollarisi pileteid, igal piletil viis välja. Igal väljal number - kui inimene leidis sama numbri nii piletilt kui tahvlilt, oligi võit käes - valis looma ja läks kuskile edasi mängima...ja tuli hiljem tagasi, et veel mängida.
Kui keegi päris, et miks numbrid topelt on...vastati, et me ei taha, et Sul võidunumber kahe silma vahele jääks :) |
Meie kisasime ja kutsusime inimesi, kuis oskasime. Meie roll oli pigem toetav - Onu ja Tädi, kelle elutöö see oli, kisasid mikrofoni. Onu oli selline positiivne ja viskas nalja ja oli suhtlejam. Tädi oli aga täielik vastand - maailma kõige monotoonsem inimene, või noh, kõneaparaat oli pigem võetud mõnelt vanalt rikkis robotilt. Robot mängis ainult ühte plaati, ja see oli hästi lühike - "2 dollarit-2 dollarit-2 dollarit-tulge ligi- suured auhinnad-kõik on võitjad- ooo, topeltvõit- tulge ligi; 2 dollarit-2 dollarit-2 dollarit-tulge ligi- suured auhinnad-kõik on võitjad- ooo, topeltvõit- tulge ligi; 2 dollarit-2 dollarit-2 dollarit-tulge ligi- suured auhinnad-kõik on võitjad- ooo, topeltvõit- tulge ligi; 2 dollarit-2 dollarit-2 dollarit-tulge ligi- suured auhinnad-kõik on võitjad- ooo, topeltvõit- tulge ligi!". Minu suureks üllatuseks tulid inimesed hordidena, kui ta neid karjapasunana kohale korraldas. Arvatavasti uimastas ta hüüd lähenejaid juba kaugelt. Hüpnoos? Või oli tädi ise hüpnoosi all? Igatahes lasi ta plaadilt oma laulu edasi isegi siis, kui oli juba pime ja kõik, seljad tema poole, õhtust ilutulestikku vaatasid.
See, et ratastoolis vanurid nännikuhjaalt veel paistsid andis mõista, et päev on alles alanud. Päeva edenedes nägime üha enam titekärusid, millel kõrgusid värvilise plastmassi kuhjad. Titt oli tavaliselt ema süles või lükkas ise käru :)
Ma saan aru küll, et asjad on toredad, eriti uuest peast, ja et kui käia, siis miks mitte proovida mõnd osavusmängu, eksole. Aga see oli ikka orgia, mis seal aset leidis! :D Kui paus kätte jõudis, käisin vaatamas, mis võimalusi veel ilmarahvale lustimiseks pakutakse. Karusellid olid täitsa vahvalt paigutatud - nii lähestikku, et kohati tekkis hirm, et kohe põrkavad kokku!
Tädi pahurolek oli suisa naljakas. Näiteks juhtus nii, et õpetaja ühes lastekarjaga tatsas mööda (Austraalias on suisa Karnevaliperede Laste Kooliassotsatsioon või miski sarnane asi- ega kool maja pole :)). Ütlesid tere ja läks edasi, ise pärides, et mis kujundit siin näete ja mis värve siin - no ja lapsed siis, et vaateratas on valge ring jne. Mina muhelesin omaette, et näe kui tore, neil ka geomeetrilised jalutuskäigud ja õuesõpe ja ainete integreeritus ja puha. Tädi aga teatas, et kuradi hipid on võimule saanud oma värvide ja kujundite ja jalutamistega, lastele peaks laua taga ikka tähti, numbreid ja arvutamist õpetama! Sest hinnad ja muu taoline on siin elus tähtsad :) Ta mõistis väga hästi oma klientide vajadusi ja harjumusi!
Ja ega rohkem mul polegi selle kohta täna midagi öelda,
aitäh!
No comments:
Post a Comment