laiuhaigus

Kui mulle esmalt mainiti, et laiult võib haiguse saada, siis ma uskusin seda, ent ei saanud päris hästi aru, mida silmas peeti. Tundus võimalik, loogiline. Kui me laupäeval pooleseitsmese praamiga Heltermaale seiklesime ja siis Salinõmmelt kaatrisse astusime, ei osanud ma veel endiselt seda haigust karta.



Käisime talgutamas - Väinameres asub kõvasti laide, millel vohavad puisniidud ja loksuvad kadakamered. Ja nende peal ja vahel on kõvasti linde, kelle rahu tegelikult ei tohi häirimas käia isegi kohalik maaomanik. Meie suund oli Saarnaki laid - ca 8 km kaugusel kaldast. Eesmärk oli korrastada sealset talukompleksi.


Talgute mõttest saab igaüks, kes oskab aksendita "Sa oled armas" öelda, ilma selgituseta aru, seega sellest ei hakka jahuma, pilt räägib paremini:


Meid oli mõnus grupp - 15-20 inimest. Sai tuldud, sai tööd tehtud, sai lõunat söödud, sai kitsas nõgise paalklaega taluköögis kitarre saatel mõnusasti lauldud. Sai kadakas ja pilliroos niimoodi ekselda ja seigelda, et ohohohhhoooo!





Huvitaval kombel ei suuda ka treenitud melomaani kõrv kesk ülevat loodusimet teha vahet meeleolukalt hõikleval naistekambal ja huikleval luigeparvel.. saigi huvitavam ring! Sai õlg õla kõrval vaikides lävepakul istuda ja pilguga merd künda. Sai ülejäänud tagasi Hiiumaale saata. Jip - me saime loa jääda laiule. Ööseks. JA see on nagu whoaa ja jeee ja lasso ja saluut!



Künkaotsas välikäimla ristseliti lahti uksest miljonivaadet nautides istuda ja täiest kõrist laulda? Jaaa!



Ööpimeduses leilist läbi vihmavalingu mäslevasse maikuumerre joosta? JAAAAA!
Kadakavihelda oma turjanahk marliks? CHECK!
Hommikul oli laiule tulnud ka päike - suur, soe ja hea!
Seda, kuidas laiul olles muu maailm kaugusse vajub ning aeg piirid ning määratluse kaotab, oskan ma kirjeldada ainult oma lemmiktegevusega - me läksime aegruumis kaotsi. Ja see on minu puhul parim viis, et iseendasse koju jõuda.



Tagasi saarele ja sealt mandrile - selline tunne, nagu oleksin olnud 2 nädalat metsas. Hea ja rammestunud olek on nii vaimu kui keha üle võimust võtnud. Ja ükskõik, kas vaadata metsa, akna taga langevat lund, rongi akent või raamatukaant, siis ikka on taustal fooni andmas see vaade, mida laiul lävepakult sai vaadatud.



Nagu ma aru saan, siis nakatusid teisedki - isegi Koll Laiu. Hea on haige olla. Laiuhaige. Nii hea, et juba ootan järgmist võimalust osaleda haigusttekitavas puhkuselaadses haigusepuhangus. Jaa!