Kuna kuumalaine võimutses, taandusid meie päevakavadest ratsutamised-kaljuronimised (v.a isekorraldatud - toim) -raftingud ja asemele tulid konditsioneeridega asutused ja varjulised kohad. Ehk siis - käisime kohaliku regiooni lugu tutvustavas uues uhkes suures muuseumis. Ja teate mis? Meie ajalootunnid on juba sellised, et ühe täiesti korraliku Kreeka ajaloomuuseumi külastusest pole midagi uut ega üllatavat ette kanda. Kerberos oli kuudis ja Medusat ei näinud. Müts maha! Kannan hoopis ette, et pärast käisime veel loodusmuuseumis, kus saime kohalikelt muuseumipiffidelt teada, et Kreekas on kõvasti kilpkonni ja tervelt 23 eri liiki madusid! Ja siis juhtuski nii, et meil oli tunnike vaba aega nautida ühte pisikest, üdini idüllilist kaluriküla, mis asub kohe Albaania piiril. Seal on maaliline sadamasopp ja ümber selle rida kohvikuterrasse, kus tänu pidevale politsei kohalolule mehed enam ei kakle ega taple, vaid istuvad rahumeelselt kabelaua taga, käes jääkohvi ja suunurgas tossav sigaret. Idüll, noh! Võtsime aga istet hakkasime nautima:
 |
| Sagiada |
 |
| saime teada, miks laevadel naistenimed |
 |
| aga miks skorpionipilt vajalik on, ei saanud teada |
 |
| maailma lõõgastavaim kohvi |
 |
| saime kuidagi hakkama |
Oi aitäh!
No comments:
Post a Comment