siesta

Viinapuuväädi lebo

Minusuguse karmi tööhobuse geenidega põhjala matsi nägemuses on lõunamaalased alati laisklooma tasemel jõlkunud oma siestatamisega - mismõttes, suvatsevad pool päeva maha magada? Õige on ikka natuke leiba luusse lasta ja siis edasi toimetada, mitte maksavorsti kombel rõngas vedeleda. Vanast ajast ju olnud nii, et lõunapausi peeti mitte keskpäevakuumuse tõttu, vaid kuna kellelgi polnud metsas-põllul kella kaasas ja siis oli hea varju pealt kõõritada, et millal leiba saab.

Leedu töökaim poeg

Ülevalolevalt pildilt võiks eeldada, et inetud siestakombed on salaja mööda meridiaani üles roninud ja omaseks saanud ka meie lähedastele lõunanaabritele, aga ei! Selgus, et tõesti vist ongi nii, et kõigel on põhjus. Kui me kaks-kolm päeva olime püüdnud ellu jääda selles põrgus, mis maale laotus pärast lõunasööki, saime aru, et pole pääsu - uni lihtsalt tuli! Hakkasin veidi aduma siesta vajadust - see on paratamtus! AGA - me ei saanud kuidagi siestat pidada - telgis ei saanud olla, kuna kuumus oli selline, et higileemekest voolas ojadena. Rannas ei saanud hingata. Meres oli supp - parim viis jahutamiseks oli sukelduda umbes kolme meetri sügavusele - seal oli mõnus jahe hoovus. Aga kaua Sa seal ikka oled, eriti kui soolavesi Sind koguaeg pinnale viskab? Üks variant oli voodid puude alla panna, aga siis juhtus nii, et vari liikus sajaga minema ja siis ärkasid näiteks ilusti punaseks põlenud jalaga. Nii et - meri/paha, rand/paha, telk/paha,  puu/paha, kõik on paha, ainult uni oli kuradima jõuline. viuviuviu. AGA SIIS:

pamparampaaaaa!!!

JAHE VESI!

hapud viinamarjad!

LIIKUMATU VARI!

varjuloss

 KOOPAD!!

 Meie elu sai hoopis uue kvaliteedi! Niipea, kui lõuna söödud, kebisime üles mäeküljele betoonurgu, laotasime rätiku maha ja keerasime külili. Magasime. Varjus oli endiselt 35 kraadi, aga mis sellest - silmad lahti, sulps jahedasse vette, paar tiiru ja tagasi magama. Siesta ei ole midagi, mille kodanikud vahemeremaalased välja on mõelnud, ei, hoopisiki mitte! See on üks loodusseadustest! Üks sellistest vääramatu jõuga  loodusseadustest, mille mõjuväljast ei ole võimalik pääseda - siesta on gravitatsiooni kuri kaksikvend. Et Elust rohkem rõõmu tunda, tasub (vähemalt antud asjus) nende pilli järgi tantsida. Meie tants nägi selline välja:

ahjus

Siestal on veel paar toredat kõrvaltoimet - näiteks hilised söömaajad ja vilgas ööelu. Ning parim kõrvaltoime oli see, et veel kuu pärast tagasijõudmist tuli lõunasel ajal oiiiii kui hea uni - ei mingit muret ega konflikti algulmainitud tööhobusega! Põõnasin nagu beebi, ha!

Aitäh!