Seda, et karvakanu Melbourne´i kandis ringi tatsab, on mulle teada. Aga leida mõni selline isend mitutuhat kilomeetrit kursist kõrvalekaldununa ajas silmad ikka suureks - härra (proua) karvakana seisis aga kaldal ja ei teinud meist väljagi. Olime rannas matkamas ja ilm oli sinna 30 ja enama poole kaldus. Tundus veidi kohtlane ja uimane, ei astunud sammugi ka siis, kui me lähemale hiilisime (siiamaani tundub jabur, et kuskil vabas looduses üleüldse saab pingviinile lähedale hiilida. PINGVIINILE!!).
Mulle tuli kohe mõttesse, et näe, Lolo on jäätükiga kodust eemale triivinud ja kurjade soojakraadide ja inimeste saarele sattunud. Alles siis, kui järgmine suurem laine kaldasse laksudes ta märjaks kastis, saime aru, miks ta end seal nii hästi ja kindlalt tundis.
Aitäh!
No comments:
Post a Comment