lehmalinn

yeeehaaaaa. lambad.

Shepparton - mis asub Mooroopna´st 15min rulasõidu kaugusel - on vaieldamatult saarekese üks istandusterikkamaid kohti. Ploomi-virsiku-pirni-õuna-tomati jms farmid laiuvad kogu linnakest ümbritseva oru laugetel aakritel sadade kilomeetrite ulatuses. Siinsete pakkimisfarmide ja konservivabrikute toodangut naudib nii kohalik kui ka teisel ilmamere kaldal lusikat keerutav Suurbritannia või Uus-Meremaa näljane. Sheppartoni nime kohta ütleb Wikipedia minu rõõmsaks üllatuseks järgmist: "The name of Shepparton is derived from the surname of the town's first settler Sherbourne Sheppard. Or poo poo in my shoe". 

igapäevakangelased, ammuusad!                   

Siinse kogukonna hinge tundub üks asi närivat. Nimelt, nad on ju ka inimesed, ja me inimesed pole kunagi rahul sellega, mis meil juba on - antud juhul siis ei piisa neile Salatikausipealinna tiitlist (pole küll otsene tiitli tõlge, aga mõte tuleb vist läbi). Kuna siinseil lagendikel kohtab meeletus koguses lehmi-lambaid - nii palju, et pirne korjates kuuled linnulaulu ja mesilasesumina vahele, kuidas lehm vahetpidamata teisel pool hekki lüpsjat hüüab - siis tahetakse end ka Mannergupealinnana identifitseerida. JA VEEL KUIDAS! :) Esimest korda linna sisenedes olin segaduses ja hakkasin naerma, kui nägin neid linnalehmi. Tegu on piimanduspropagandaprojektiga Moooving art, mis eelmisel nädalal uhkelt oma 10. aastapäeva tähistas. Naeran muidugi siiani. Ja segaduses olen ka.  Killuke lehma teiegi päeva: 

ammmuuuuroarrrrrr

Aga Fiona?

see taies on minu arusaamistasemest kõrgemale jäänud

Sm. Stroganov seab sihte paika

minu vaieldamatud lemmikud - postilehmad

Päike värvib maasikaid, lehmad pilvi

Vot sellised lood siis - sellist veisefänlust oleksin oodanud Indiasse sattudes, aga juu siis ei mallanud vissimuud oodata.. Põhjamaisel laktoosirikkal menüül ülessirgunud ja udarasooja piima helgeks lapsepõlvemälestuseks ja igakordse maalesattumise lahutamatuks osaks pidava eestlase jaoks on tegu meeldiva üllatusega - "Tere, piim!" ja oi, kuidas tahan kohukest! Vot sellised lood siis -   uskumatud ja uhked, otse Lehmalinnast! Ja kus oled Sina, ooo Red Bull? Veidi lisalugemist ka - saate teada, et mitte ainult sead ja mehed ei röhitse ja palju muudki huvitavat :)

Aitäh!

ookeaniigatsus

Rämedalt! :)

Elades jätkuvalt Borisi varjus - ehk kuidas

vanem daam pakkus tööd 

You bend so well - especially for a male!

Well, thank you.

Are you a tennis player?

No. I just look like Boris Becker.

Well, thank you!

kuula kööki

Meie hosteli köök on koht, kus kolme elektripliidi kohal jooksevad kokku vägagi erinevad kokkamisstiilid- ja viisid. Nii näiteks võib täheldada itaallasi, kelle lihtne pasta bolognese valmistamine on kui suurtele massidele suunatud tsirkus, kus korraga on tulel mitmed pannid hakkliha, tomatite ja vürtsidega; britid on kinni tavapärases munapudru-panniliha kokteilis, erinedes itaallastest sellepoolest, et igaüks nokitseb endale (sama) toitu isiklikul pannil; aasialastel on kombeks olla seitsmekesi ümber ühe poti-panni - üks keerab liha ja ülejäänud selgitavad-õpetavad-melutavad, sama asi toimub neil ka nõudepesu ajal - üks küürib, kuus jahvatavad.

Vestluseid on seal rahvaste paabeli koogelmoogelis igasuguseid. Täna olid lood niimoodi:

Üks eestlane, kes teist töölt koju ootab, kasutab ahju koogi tegemiseks. Taiwani tüdruk, kes kõrvalpliidil tomati-sibula-kanasuppi keedab, on imestunud. "Kas kõik eesti mehed teevad kooke?" "Mitte kõik. Iga teine teeb. Kuidas teil?" - "Whoaaaaaa. Meil teevad süüa ainult naised - poisid on meie maal tähtsamad, nemad ei kokka". Vot siis, kokapoisid :)

Aitäh!

albaania tetris

Paar päeva pärast Türgi seepi sain uue töö - see tihedus, millega ma uusi tööpõlde vahetan, tekitab mus Farmvillureiljani tunde. Nüüd olen maandunud mehaniseeritud pakkeaidas ehk kohalikku keeli packing shedis. Tegeldakse pirnidega - pirnid tuuakse pärast aastast lõdisemist külmaruumist liinile, kust siis nobedad näpud nad suuruse järgi vastavatesse kastidesse sorteerivad. Täis kastid tuleb vastavalt tellimusele alustele tõsta - siin tulen mina mängu. Ehk siis....ma pean kaste tõstma. Ikka pirnid nr 56 ja pirnid nr 83 - kolm rida ühtesid ja kolm teisi jne. Need, kes teavad, miks ma Eestis olles  üliharva riideid ostan, saavad aru, kui kodune see töö tundub! :)

Esimesel päeval tutvustas mulle mu tööülesandeid mees nimega...Hassan. Loogiline, et ma esimese raksuga küsisin, et kas Türgit ka igatsed :) Aga noh..Hassan on Albaaniast. Sealtsamast on üle ookeani ujunud ka selle pirnifarmi omanik ja 90% naistest, kes sorteerimisega tegelevad - Albaaniast. Saate aru, kõige rariteetsem nähtus siin maal on euroopa juurtega enam-kui-kolmandat põlve austraallane - see, keda ajakirjas ja telekas näidatakse! Võibolla on nad surfamas või reisimas või on haid nad nahka pistnud - ma ei tea, kus nad on. Võibolla olen ma hetkel lihtsalt sellises hooajatöölise ühiskonnakastis, kus omavahel puutuvadki kokku peamiselt seljakotirändurid euroopast ja aasiast ning siiamaale ümberasunud kuldhambuliste rahvaste esindajate esimene põlvkond?  Pöördelised ajad, igatahes :) Muideks, kui seda juhtuvad lugema seiklusaltid ja aplad mehepojad, keda praeguseks on hakanud piinama küsimus "Milline on Albaania naine?", siis olge lahked - täiesti tavaline: kui naerab, siis kooris; kui vaidleb, siis kirega; kui ketast viskab, siis kaugele; kui raseerib, siis harva; kui kingib, siis virsikuid ja kui jagab, siis komme. Lihtne. Kui ühelt küsisin, et kas kodumaad ka igatseb, hakkas nutma ja kohe päris pisaratega - täiesti tavaline! Nüüd siis teate. 

Hassani puhul on tähtis teada, et ta oskab inglise keeles ainult numbreid - et ta "mis masti pirnid millisesse kuhja käivad"  oskaks öelda. Tingituna minu suurest uudishimust Albaania ja selle vaikiva esindaja osas, hakkasin ma talle keelt õpetama - sest kuidas Sa ikka oled võõral maal, aga räägid ainult oma keelt! Pealegi, mind painasid koheselt küsimused - kui palju küüslauku tuleb nahkhiiremarinaadi panna ja mitmekordne malemeister ta on ja kaua ta on (siin) elanud ja kas ta kodu ka ikka külastab või on siia salaja sisse smuugeldatud jne. Palju vastuseid ootavaid küsimusi ühesõnaga.

Esimese päeva lõppedes oskas ta öelda "Kuus", "Kuuskümmend" ja "Tere hommikust". Sellest on ilmselgelt vähe, et korralikult vestlust arendada, ent algus on tehtud ja kui ta kunagi mõne eestlasega peaks kokku saama, siis on rõõmu neil mõlemil. Eksole. Kohati tunnen ma end äsja Reede leidnud Robinson Crusoena - rõõmu kui palju (ja kindlasti on see tunne vastastikune, sest ma tean neid väljendeid nüüd tema keeles ka :)!

Sedasi siis liiguvad mu praegused päevad õhtusse - kastitõstmistaktis - ikka üks rida pikuti ja teine põigiti, nagu pirnimaitselist ja albaaniapärast tetrist mängides.

Aitäh!

türgi seep

Meie silme all rullus lahti paras Türgi põlluseep. Selline lugu, püüdke aru saada:

Põllul on omanikud, kes käivad asjale pilku peale viskamas. Reaalselt teevad tööd hooajatöölised, kes on sinna orgunnitud contractorite poolt. Meie ülemus kannab nime Muhammad, kelle õnnistusel käivad meil järel ja viivad inimesi põllule Escandar (El Scandal) ja Cok Chan´i (Cocaine) noorem vend, kelle nime ma ei tea. Põllul sebib veel hulgim türklasi, kellel on veidrad nimed ja kes kõik on kuidagimoodi abielus Muhammadi kolme õega või muudmoodi tema nõbud või muud sellised loomad. Elu oli tore ja lihtne, ent ühel vihmasel hommikul, kui põllule jõudsime, olid me ainsateks kaaslasteks vihmapiisku noolivad tomatitaimed.

Kaugusest lähenes kaubik, mille roolis olid kaks meest - kuna  mõlemad nägid välja, nagu Semir Cobra 911-st, oli selge, et nemadki türklased on. Üks oli eriti lühike ja kandis nime Hassan ja tema Napoleoni kompleks oli pöördvõrdeline ta kasvuga. "Muhammad? Ha! I put a banana up in his ass - like that, you see? Like that! My name is Hassan and i´m the new contractor! You want to work for me, you come to live in my Rochester backpackers - otherwise - do what you want!". Pa-bah-pa-bahh, selline karm vana omaarust.

Ootasime kedagi mõistlikumat, aga kedagi ei tulnud - oli pühapäev ja vihma sadas ja Muhammad oli öösel pankrotti läinud. Mis tähendab seda, et järgmisest päevast alates oli põllul igal pool seda väikest tülikat putukat Hassani näha-kuulda. Meid saadeti ikkagi sinna - kuna traktoriste olevat tarvis. Laekusime ja eelnev vestlus kordus - tal on oma traktoristid olemas jne. Nonii. Aga et võite tomateid korjata, kui tahate - ei tahtnud ja seepisime end hoopis pangepoisteks. Vaatasin naerdes, kuidas ta ainsa vigase hüdraulikaga traktori põllule saatis -teisi traktoreid polevat tarvis. Veel töötasid tema korjajad juba ka teiste contractorite põllulappidel - mees võttis nõuks kasutada "tsikaadiparve" meetodit ma kantsi kindlusamiseks. Lisaks andis ta nii segasied töökorraldusi ja läks vihast pooleks, kui ma palusin selgitust, et miks nii - "Ma olen siin 20 a töötanud ja Sa tuled mus kahtlema?" jaaa nii edasiii.

Lõunapaiku teatasid endised tööandjad, et katkestage töö - kuniks asi selgub, kes kus põllulapil kelle alluvuses töötab jne.

Mõttes vallandasin seda väikest türklast korduvalt. See, kuidas Napoleoni lipp raksuga murdus, kui ta nägi meid kesk tööpäeva minema jalutamas, oli parim tasu nii ebameeldiva suhtluskogemuse eest.

Tänud igatahes kogemuse eest ja vaijummel nende türklastega - osad on nii ägedad ja mõistlikud ja samas osad on ikka täielikud :) ! Nii lõppesid seks korraks mu mõnusad traktoristipäevad.

Aitäh!

vaata ette, mida soovid

Töötasime Masinaga põllul - Paapua-Uus Guinea pangepoisid ja itaallased ja mõni kohalik auss (ülejäänud rahvas - umbes sadakond tegelast - oli hommikul koju saadetud). Päev oli palav, üheülbaline ja veniv. Tunnid tiksusid juba ammu üle, vaim tuhmus iga vaovahega ning hing karjus mingi erilise, vaimuvärskendava sündmuse järele. Ning ühel hetkel avastasin end kesk imelist reklaamimaailma! Monk ütleks nüüd, et "This is what happened":

Aitäh!

millest mõtleb traktorist?

Juhuks, kui keegi kunagi sattub "Rooside sõtta" või on see küsimus teid lihtsalt hommikust õhtuni närinud, palun väga, siin ta on:  "Millest mõtleb traktorist?"

• Kui tomatite asemel kasvaks taimedele ajud, kas siis neid tarbivaid isendeid võiks pidada humaanseteks zombideks? Ja Maal oleks rahu? Või oleksid nad lihtsalt taimetoidulised?

• "Tundub, nagu oleks vist üks.. " - Traktori esiratta varju järgi kellaaja arvamine.

sellel kujutisel on nii paljude meeste mõtteis keskne koht

• Kuidas läheb edasi Boyzone´i lugu, mida ma vaovahel põristades täiest kõrist lõõritan?

This world has lost it´s glory,

 let´s start a brand new story, 

now, my love. 

You think that I don´t even mean 

a single word I say, 

It´s only words 

and words are all I have

 to take your heart away...

dadadadaaadaadaadadaaaa, 

da da daa da da da, daa daaa.... 

ja edasi? 

• MIKS ei ole üheski filmis näha ülevalkirjeldatud stseeni?! Inimtühi rohetav põld, värviline ja veidi roostes aeglaselt põrisev traktor, otsekaader mittemidagiütlevasse traktoristinäkku - ja siis, järsku, booom! Selline laul, täiest kõrist, nii et pisarad lendavad? MIKS? Kenjaalne, ma ütlen! (Think Robert Carlyle)

• Kunagises Hollywoody linateoses "Godzilla" on stseen, kus nimitegelane astub reporterile peale. Kui ta jala tõstab, seisab ilma kehaliste vigastusteta, kuid šokis mikriga mees endiselt püsti - Jaapani põhikolli varbavahe on lihtsalt nii suur. Traktori tagumise kummi muster on natuke nagu Godzilla tallaalune. Huvitav, kas tomat, millest nüüd üle sõidan, jääb terveks või mitte? See on peaaegu sama popp mõttetegevus, kui aja arvamine.

Годзилла был здесь

• Millised uhked kindad ma endale esimese palga eest ostan - vastupidavad, nahast, hingavad ja kummikattega! Tõelised töömehe kindad, mmmjaaaa...

• Enamus eakaid kolleege on umbes poole traktori suurused. Igisale! - minu ümbermõõt ei muutu kunagi tagakummisarnaseks!

• Kui roolis olles selg sirgu hoida, siis muutuvad kõhu- ja seljalihased tugevamaks. Mina olengi maailma kõige sirgema seljaga traktorist! 

• Ei tea,kas koorem on alles?

• Ei tea mitmendat korda ma täna nendele inimestele, kellest möödun, noogutan? No jätkan, kuni nad vastunoogutamist jätkavad. Nad vist ootavad mind elevusega - traktoristinoogutus on ju pea sama ülev, kui rongijuhi pasunahüüd! Kael tuikab...

• Kui ma suureks saan, hakkan ma selle kõrvalpõllul endast heinarulle välja sülgava suure masinaga  sõitma. Kui ma saan..

• Kuidagi eriline tunne on - sõidad vao vahel ja juba mitmendat minutit lendab traktori nina ees kiil. Mulle meeldivad kiilid. Mis ta mulle öelda tahab? Raudselt tahab ju!

• When in Rome..

Aitäh! :)

lubadelubaduselugu

pärast hommikust tomatipangeringi

Ligi aasta tagasi, kui väljas oli juba pikalt pime olnud ja lund tuiskas nii, et hanged lainetasid, olime meie paari sõbraga pisikeses soojas peohütis. Siis oli see saatuslik hetk, kui ma andsin otse kaamerasse lubaduse aasta jooksul load teha, kuna kaine ja lubadeta on ju lubamatu kombinatsioon! Oleksin lubaduse hea meelega unustanud, aga need sõbrad kingivad mulle ilusaid hetki juba sellest ajast, kui telekast "Dünastia", "Santa Barbara" ja "Dallas" jooksid ja kõik neid regulaarselt vaatasid, seega - sõna tuleb pidada. Vähemalt kuidagigimoodi.

Intense Roma - vähese vedelikusisaldusega, rohke viljalihaga. Säilib külmikus kuni 2 nädalat - neid leiab  tavaliselt Subway võileibade vahelt. 

Lube mul pole siiani - vähemalt mitte selliseid, nagu me sel hetkel silmas pidasime. AGA!

igaks juhuks kordan üle - need on binnid. ja normaalmõõdus rekka.

Lugu jätkub siit, kus pole ei hangelaineid ega pikka pimedust. Kui me pärast aastavahetust tagasi põllule jõudsime, ei olnud kahtlustki, et ma mõnda taime puudutama peaksin - minu ülesandeks sai juhtida traktoreid! Suure käruga - selliseid, kuhu mahub 5-6 binni peale! Päriselt!

päriselt!

Põllul on nimelt selline süsteem, et korjajad korjavad tomateid - ämbritesse. Kui vaovahed on tomatipangedest umbes, tulevad bucketboy´d, kes tühjendavad kogu kraami nendega sammu pidava traktori kärusse. Selle traktori järel sõidab teine traktor - roolis mina. Kui esimesel traktoril koorem täis, vahetuvad juhid - mina võtan koorma ja sõidan sellega põldude vahelt küüni juurde, kallan seal maha, laon uue koguse tühje binne peale, kütan põllale ja ring hakkab otsast peale (farmis on tomatite all 250 aakrit, nii et sõita sai korralikult).

pangepoisid (Paapua-Uus Guineast)

Kuidas on traktoriga sõita? Lihtne! Minu loogika kohaselt on see nagu jalgratas -  kaks kangi, üks esindab tagumisi hammasrattaid ja teine neid, mis on väntade küljes. Ehk siis valid, kas kiirus või jõud ja lisad käigu. Lihtne. Lased siduri lahti ning lendad - vajadusel saad ka gaasi lisada, et kiiremini lennata - selleks on nii pedaal kui ka rooli juures kang.

näete - juhiload!

Esimese õnnestumisena tegin seda, mida Ott kunagi Anu juures maal, kui väikeste poisikluttidena esimest korda traktoriga sõitsime. Ehk siis ajasin posti maha :) Aga teate, postide maha ajamise ja sõiduvilumusega on lood nõnda, et lõpuks ei tee teist nägugi, kui järjekordne post viltu saab rihitud - tegijal ikka juhtub! :) Esimesel päeval oli ka hetk, mida ma oma üürikese tähelennu lõpppunktiks pidasin - siin näete, et paarsada tomatit ei veere üldsegi nii hästi, kui multikates ja filmides! Õnneks sain kõik üles korjatud ja karjäär jätkus. Nähähääääää.

veere-veere, kakuke

Kuna meie hosteli ülejäänud tegelased käisid edasi istutamas teisel põllul, kuhu mindi mikrobussiga, siis oli meie, traktoristide (mina, kaks itaallast ja üks prantslane), transport usaldatud ainukesele, kellel auto on. Kuna töö algas 5.30, siis istusin ma hommikuti 4.30 rooli. Autorooli. Ja sõitsin mööda pikkapikka teed 60 km tööle - et aga saaks traktoriga juba päiksetõusul sõita. Ütleme nii, et paar postitust tagasi mainitud unekarma on Bruce´st visama hingega (aga nüüd oleme vist veidi tasa - ja kellakuuene ärkamine tundub suisa laisklemisena)! Ja teate, see on ikka armas, kui kaasreisijad unne vajuvad - nii minnes kui tulles. Tahavaatepeeglisse vaadates tekkis selline mõnus juntsusid kooli viiva papa-mamma tunne. Ainult et juntsud on habeme ja nõgiste riietega ja teevad enne autosse istumist suitsu :)

minu Romaani juntsud

Pangegakorjajatele sekundeeris vagudemaailmas Masin.  Selline suursuur masin, mis vaikselt omale taimede vahel teed rajas. Kui masinal kõht täis, anti mulle vilkuriga märku - tule nüüd! Kõige suurema arenguhüppe tegingi tagurdamises - selle kuradima 7-8meetrise käruga on ikka tükk tegemist, et sirgelt selle korjamismasina noka alla saaks (tagurdamisteoorias olen täitsa mihkel, aga praktika oli hoopis teine ooper)!

MASSIN

ääri-veeri paigas

ja nii ikka ja jälle!

ÄGEE!

Aga kui lõpuks platsis oled ja päiksepaistes mööda linti allapoole tantsivaid tomateid vaatad, tuleb ikka ülev tunne hinge. Ja vaimusilmas hakkab mängima  .. "Dallas"! Saate aru, selline värk! :):)

vat nii tuleb leib lauale tuua - päiksetõusul ja kolme traktoriga! 

Nii, nagu me need traktorid õhtuti parkisime, nad meid ka hommikul ootasid. Ilusti ja puutumatuna - sest traktorit ei võta keegi ilma luba saamata. Eksole? Mulle anti luba - traktorijuhiluba. Ma südamest loodan, et see läheb lubadelubaduste seas natukenegi arvesse :)

Aitäh!

muri ja hiigelvirsik

kohalikku soengumoodi iseloomustab krunnide üleküllus :)

Ühel päeval juhtusime olude sunnil proovima kurikuulsat virsikukorjamise tööd. Päev algas töömesilasele rutiinselt - rääm silmist ja katt suust, banaan - jogurt kõhtu ning tagumik bussi peale. Bussijuht viis meid farmi ja jättis meid kedagist Lennyt ootama. 

ühe nurga taga oli säänsete autode kogunemine

Kaks tundi hiljem mõtlesime juba igasuguseid vahvaid inimjahiteemalisi stsenaariume välja, kuna avastasime igalpool padrunikestasid vedelemas. Ja nurga taga olid puurides jahikoerad ja roostetavad autod. Ja puude otsas olid hoopis ploomid ja õunad. Keda polnud, oli Lenny, sest kõiketeadev bussijuht ei vaevunud ettejoonistatud kaarti vaatama ja pani meid oma parima teadmise järgi maha vale farmi hoovil.

kurikuulus the waiting game täies hoos

Meid leiti lõpuks ikka üles (jahti ka ei hakatud pidama) - sõitsime farmeri autokastis õigesse farmi ja töö võis alata. Meile tutvustati ruraalaustraalia tähtsaimat mõõtühikut - selleks on bin. Ma olen hiljem teada saanud, et bin on kast, millesse saab kahekümneliitrist tomatipange 36 korda tühjendada. Ma ei ole aru saanud kuidas, aga bin´i maht on ikkagi üle kuupmeetri. 

sadu binne ja üks Lin

Meie tööks oli korjata virsikuid - kuna hooaja alguseni oli sel hetkel veel paar nädalat jäänud, oli me ülesandeks noppida ainult parimaid - ja need olid puude latvades.

joondu, valvel!

näete - virsikud, mitte persikud

Kuni Sa redeli viimasel pulgal kõlkudes puuladvas rippuvat virsikut niimoodi, et mahla lendab laias kaares, pole ampsanud, pole Sa virsikut söönud! Seda võin ma küll öelda! Ma ei tea, kas selle gustatoorseid meeli ergutava seiga pidev taaskogemine või asjaolu, et valminud puuvilju õite hõredalt leidus, või oli miski muu põhjuseks, no tõesti ei tea, aga kokku korjasime me koos Rootsi 19-aastase hokimängijaga sel päeval kaks binni. Selleks, et liha süüa ja naistes käia, peaks aga vähemalt 3 binni korjama - üksi. 

algajate korilaste aus päevatöö

Seega - tänasin kogemuse eest ja vinnasin virsikuid täis koti õlale. Elu on ilus - eriti virsikupuuladvas mõttes endale maailma parimate raamatute hulka kuuluvat "James ja Hiigelvirsik" deklameerides. Mis on üks mu lemmikraamatuid muideks. Ja teate, mis oli eriti tore? Bussijuht viis meid õigesse hostelisse!

hommikused varjud

pärastlõunane valgustus

Aitäh!

tnx, but i´m nuff´ twisted

Elulampe asju juhtub ikka. Istun, klapid peas, hosteli ees ja uurin internetiavarustest põnevaid asju. Ja siis küsib ingisekeelne teismehääl:

- "Gotta siggy?" 

- "Huh? No." 

-"Would you buy for us? We need it for a joint". 

-"Sorry guys, I don´t smoke". 

-"You should start"

Ägedad nägid välja. Läksid edasi. Panin klapid pähe ja süüvisin oma asjadesse. Paar hetke hiljem potsatas mu klaviatuuririle kuivanud kanepiõis. 

- "You really should!"

Näete - lahkus ja hea tahe pole siitilmast kuhugi kadunud!

Aitäh! :)

mullanäpu aegu

I was born in dairy!

Ma arvan, et eelmises elus ärkasin ma lõuna paiku ja töötasin kodus. Et universumis asjad tasakaalus oleks, teeb karma tublit tööd - seitse aastat igal hommikul 40 km rongiga tööleminemist ei ole veel kaugeltki mu võlga vähendanud. 

veidi enne kuut

veidi pärast kuut

Tööhostelite puhul on tore see, et üldiselt tuleb töö ise Sinu juurde. Aga kohale tuleb ikkagi ise minna - eriti, kui tegu on põllundusega. Meie esimene tööpõld laiub hostelist tunnise autosõidu ehk siis 80 km kaugusel, Echucas. Sellega on karma distantsimure lahendatud. Kuna põllule tasub minna võimalikult vara, et saaks miskit enne päevakuumust tehtud, startisime esimestel hommikutel 5.50. Karma vaatas räästaäärelt ühes kaarnatega me unest paistes nägusid ja noogutas rahulolevalt Päiksele - võid tõusta!

üleaugustatud

elujõud

Esimesele päeval istutasime tomateid - pikad kilega kaetud vaod, millesse traktor augud on teinud. Üks tegelane kõnnib taimealusega ees ja viskab iga augu juurde taime. Sina lähed järgi, pistad aga taime mulda, vajutad kinni ja liigud pool meetrit edasi. Ja nii edasi. Põld kuulub Austraalia ja muude maade investoritele ja seda haldavad türklased. Taaskord tõestab Elu, kuidas asjad on tasakaalus - vaatad kohe naerulsui, kuidas Saksamaa immigratsioonireaalsus peapeale on pööratud - pisikesed Hamburgi plikad ja Baieri kutid kössitavad, näpud mullas, nende kukil Türkmenbaši kaugelerännanud poeg pistrikuna "Faster, you have to work faster!"  kannustamas. Ilus :)

taimi oodates

Teisel päeval kandsime meie Nicole´ga neid tomatireste. Neid loopides oli mul pidevalt silmeees pilt Eesti talumehest, kes põllul laia kaarega vasemale-paremale teri loobib. See pilt oli vist 2. klassi emakeele õpikus (mille järgi mina õppisin). Kuna eestlane suudab tänu sellele mälupildile  (see mälupilt on meis kõigis olemas) vähemalt kuute taime korraga peos hoida - võrrelduna sakslaste kahega - ja täidab kaks vagu sama kiirelt, kui korealane ühe, siis saime seda terve päeva teha. Selg  puhkas ja pälupildivana naeratas, kui taimed ikka viuhh ja viuhh läbi õhu lendasid!  Juhhei! 

36 kraadine lõunapaus autovarjus

austraalia 8 cm kauguselt

Kolmandal päeval küsis Türklane, et kas ma traktoriga oskan sõita. Muidugi! :) Siinkohal suured tänud Vovale, et Sa mind kunagi antud asjas instrueerisid! Ühesõnaga, kolmandal päeval oli mu ülesandeks vedada farmist värskeltkastetud taimi põllule, neid laiali jaotada ning istutamisel abiks olla.  Oh mind karjäärilõvi! :)

big boys

Keset seda küürutamist ja põristamist ja loopimist olid vahel hetked, kui ajasin venitamiseks selja sirgu ning ümbritsevat silmitsedes adusin, kui väike inimeseloom ma ikka olen. Siinsed väljad laiuvad tõesti kaugustesse - ja silmapiiril on paar puud, aga metsa mitte -ning vahepeal on ainsaks hääleks tuul, mis mitmel moel iilib, lõõtsub ja vihiseb, justkui miskit muude maailmade äraseletamatult tähtsat  hingust edasi öeldes. Sellisel suurel väljal võimendab pisikeseksolemise-tunnet ka see, et taevas tundub lageda kohal eriti kõrgel ja kaugel olevat.  Vau, ma ütlen. Stepielanike psüühika on kohe kindlasti meiteomast erinev - tasandiku-, metsa- ja mäeinimeste maailmatajude erinevustest ju koolis räägiti, aga ma pole seda kunagi sel moel ise kogenud. Nüüd vist sain maigu suhu - keset lõputut tühjust saad ikka aru küll, kui imepisike Sa suure Ilmaga võrreldes oled!

Aitäh!