Oleme ookeanist umbes 200 km kaugusel pesitsenud ligi kolm nädalat. Tõestamaks, et inimene pole kunagi rahul sellega, mis tal on, ütlen ausalt - meeletu ookeaniigatsus on! Kuniks ma laiuva maamassiga taas harjun, postitan pisikese tagasivaate eelmise peatuspaiga jooksurajale. Coffs Harbourist läks läbi üks tasase olemisega jõgi, kus vesi voolas ainult tõusu ja mõõna ajal - vastavalt siis suunda vahetades. Mõlemal küljel lookles väike rada, midamööda sai õhtupoolikutel end ergastamas käia. Vaadata oli palju ja mõnus sõnajalalõhnasegune rõskus tekitas täitsa kodumetsaraja tunde. Siis, kui fotokas kaasas oli, olid niisugused lood:
 |
| üle pisikeste mudakrabikolooniate |
 |
| mangroovivõsa |
 |
| botaanika aia taga |
 |
| puu vanameest ootamas |
 |
| kesasi see veel on? |
 |
| ja see? |
hea oli - nagu igal pool mujalgi :)'
aitäh!
No comments:
Post a Comment