|
kohalikku soengumoodi iseloomustab krunnide üleküllus :) |
Ühel päeval juhtusime olude sunnil proovima kurikuulsat virsikukorjamise tööd. Päev algas töömesilasele rutiinselt - rääm silmist ja katt suust, banaan - jogurt kõhtu ning tagumik bussi peale. Bussijuht viis meid farmi ja jättis meid kedagist Lennyt ootama.
|
ühe nurga taga oli säänsete autode kogunemine |
Kaks tundi hiljem mõtlesime juba igasuguseid vahvaid inimjahiteemalisi stsenaariume välja, kuna avastasime igalpool padrunikestasid vedelemas. Ja nurga taga olid puurides jahikoerad ja roostetavad autod. Ja puude otsas olid hoopis ploomid ja õunad. Keda polnud, oli Lenny, sest kõiketeadev bussijuht ei vaevunud ettejoonistatud kaarti vaatama ja pani meid oma parima teadmise järgi maha vale farmi hoovil.
|
kurikuulus the waiting game täies hoos |
Meid leiti lõpuks ikka üles (jahti ka ei hakatud pidama) - sõitsime farmeri autokastis õigesse farmi ja töö võis alata. Meile tutvustati ruraalaustraalia tähtsaimat mõõtühikut - selleks on bin. Ma olen hiljem teada saanud, et bin on kast, millesse saab kahekümneliitrist tomatipange 36 korda tühjendada. Ma ei ole aru saanud kuidas, aga bin´i maht on ikkagi üle kuupmeetri.
|
sadu binne ja üks Lin |
Meie tööks oli korjata virsikuid - kuna hooaja alguseni oli sel hetkel veel paar nädalat jäänud, oli me ülesandeks noppida ainult parimaid - ja need olid puude latvades.
|
joondu, valvel! |
|
näete - virsikud, mitte persikud |
Kuni Sa redeli viimasel pulgal kõlkudes puuladvas rippuvat virsikut niimoodi, et mahla lendab laias kaares, pole ampsanud, pole Sa virsikut söönud! Seda võin ma küll öelda! Ma ei tea, kas selle gustatoorseid meeli ergutava seiga pidev taaskogemine või asjaolu, et valminud puuvilju õite hõredalt leidus, või oli miski muu põhjuseks, no tõesti ei tea, aga kokku korjasime me koos Rootsi 19-aastase hokimängijaga sel päeval kaks binni. Selleks, et liha süüa ja naistes käia, peaks aga vähemalt 3 binni korjama - üksi.
|
algajate korilaste aus päevatöö |
Seega - tänasin kogemuse eest ja vinnasin virsikuid täis koti õlale. Elu on ilus - eriti virsikupuuladvas mõttes endale maailma parimate raamatute hulka kuuluvat
"James ja Hiigelvirsik" deklameerides. Mis on üks mu lemmikraamatuid muideks. Ja teate, mis oli eriti tore? Bussijuht viis meid õigesse hostelisse!
|
hommikused varjud |
|
pärastlõunane valgustus |
Aitäh!
No comments:
Post a Comment