 |
| pikisilmi puhkuse lõppu oodates |
Nii tore, kui puhkusega koos lõppevad rahavarud! Kardetud töövajadusetont koputas uksele nii, et piidad värisesid. Ajasime end meie pisikesest jõudeelu ja surfilaagri rutiinist autosse ning põrutasime Coffs Harbourist läbi Newcastle´i Victoria osariiki. Teekond oli ilus - loomad, linnad, kiirteed, vaated missugused! Sidneyst 35 km kaugusel oleme nüüd siis käinud! :D Imeilusad mäed ja kariloomi paksult täis orud jäid vaikselt seljataha. Meie sihiks oli Austraalia puuviljavaagen Shepparton ja eesmärgiks teha teise aasta viisa jaoks tarvilik kogus maakohatööpäevi. No nii.
 |
| lambiste kohanimede maa |
Shepparton asub orus. Orus on meeletu kogus erinevaid istandusi, mis toodavad kirsse -tomateid - virsikuid - õunu - pirne -veini ja nii edasi. Üks hiigelsuur peenar ühesõnaga. Ja meie selle keskel, põsed vitamiinidest rõõsad!
 |
| Holbrook asub ookeanist 400 km kaugusel. 400 km! |
Meie askeetlik tööhostel, mis asub kunagises vanadekodu majas, asub Sheppartonist paari kilomeetri kaugusel Mooroopna´s. Seda kohta peavad türklane, kes varsti närvi- ja kolestoroolivapustuse saab ja tema malbe olemisega naine, kes peab tasakaalustama bussijuhist-kaasomanikust pöörast rasvapallimutti, kes lõugab hommikust õhtuni nagu jooksuajal prügikastist palderjani joonud kass. Me hüüamegi teda Oggyks, kuna ta soeng meenutab seda multikategelast. Ja iseloom neid prussakaid. No nii.
Türklased, nagu teada, ei lähe kuskile üksi. Kõik on vennad-nõbud ja nii nad liiguvad - kambas. Meie türklase üks miljonieist nõbudest peab tomatifarmi. Ja sinna me esimesel tööpäeval läksimegi - et aga agraarõnnistusega algust teha. Nii tore, kui puhkuse lõppedes on põld, mida harima minna! Kuidas me näpud mulda panime, kuidas ma päev otsa redelil ronisin, miks mu püksid õlipritsmeid täis on ja palju muud argimullast annan teada, kui uuesti vaovahelt levisse tulen.
Aitäh!
No comments:
Post a Comment