lubadelubaduselugu

pärast hommikust tomatipangeringi

Ligi aasta tagasi, kui väljas oli juba pikalt pime olnud ja lund tuiskas nii, et hanged lainetasid, olime meie paari sõbraga pisikeses soojas peohütis. Siis oli see saatuslik hetk, kui ma andsin otse kaamerasse lubaduse aasta jooksul load teha, kuna kaine ja lubadeta on ju lubamatu kombinatsioon! Oleksin lubaduse hea meelega unustanud, aga need sõbrad kingivad mulle ilusaid hetki juba sellest ajast, kui telekast "Dünastia", "Santa Barbara" ja "Dallas" jooksid ja kõik neid regulaarselt vaatasid, seega - sõna tuleb pidada. Vähemalt kuidagigimoodi.

Intense Roma - vähese vedelikusisaldusega, rohke viljalihaga. Säilib külmikus kuni 2 nädalat - neid leiab  tavaliselt Subway võileibade vahelt. 

Lube mul pole siiani - vähemalt mitte selliseid, nagu me sel hetkel silmas pidasime. AGA!

igaks juhuks kordan üle - need on binnid. ja normaalmõõdus rekka.

Lugu jätkub siit, kus pole ei hangelaineid ega pikka pimedust. Kui me pärast aastavahetust tagasi põllule jõudsime, ei olnud kahtlustki, et ma mõnda taime puudutama peaksin - minu ülesandeks sai juhtida traktoreid! Suure käruga - selliseid, kuhu mahub 5-6 binni peale! Päriselt!

päriselt!

Põllul on nimelt selline süsteem, et korjajad korjavad tomateid - ämbritesse. Kui vaovahed on tomatipangedest umbes, tulevad bucketboy´d, kes tühjendavad kogu kraami nendega sammu pidava traktori kärusse. Selle traktori järel sõidab teine traktor - roolis mina. Kui esimesel traktoril koorem täis, vahetuvad juhid - mina võtan koorma ja sõidan sellega põldude vahelt küüni juurde, kallan seal maha, laon uue koguse tühje binne peale, kütan põllale ja ring hakkab otsast peale (farmis on tomatite all 250 aakrit, nii et sõita sai korralikult).

pangepoisid (Paapua-Uus Guineast)

Kuidas on traktoriga sõita? Lihtne! Minu loogika kohaselt on see nagu jalgratas -  kaks kangi, üks esindab tagumisi hammasrattaid ja teine neid, mis on väntade küljes. Ehk siis valid, kas kiirus või jõud ja lisad käigu. Lihtne. Lased siduri lahti ning lendad - vajadusel saad ka gaasi lisada, et kiiremini lennata - selleks on nii pedaal kui ka rooli juures kang.

näete - juhiload!

Esimese õnnestumisena tegin seda, mida Ott kunagi Anu juures maal, kui väikeste poisikluttidena esimest korda traktoriga sõitsime. Ehk siis ajasin posti maha :) Aga teate, postide maha ajamise ja sõiduvilumusega on lood nõnda, et lõpuks ei tee teist nägugi, kui järjekordne post viltu saab rihitud - tegijal ikka juhtub! :) Esimesel päeval oli ka hetk, mida ma oma üürikese tähelennu lõpppunktiks pidasin - siin näete, et paarsada tomatit ei veere üldsegi nii hästi, kui multikates ja filmides! Õnneks sain kõik üles korjatud ja karjäär jätkus. Nähähääääää.

veere-veere, kakuke

Kuna meie hosteli ülejäänud tegelased käisid edasi istutamas teisel põllul, kuhu mindi mikrobussiga, siis oli meie, traktoristide (mina, kaks itaallast ja üks prantslane), transport usaldatud ainukesele, kellel auto on. Kuna töö algas 5.30, siis istusin ma hommikuti 4.30 rooli. Autorooli. Ja sõitsin mööda pikkapikka teed 60 km tööle - et aga saaks traktoriga juba päiksetõusul sõita. Ütleme nii, et paar postitust tagasi mainitud unekarma on Bruce´st visama hingega (aga nüüd oleme vist veidi tasa - ja kellakuuene ärkamine tundub suisa laisklemisena)! Ja teate, see on ikka armas, kui kaasreisijad unne vajuvad - nii minnes kui tulles. Tahavaatepeeglisse vaadates tekkis selline mõnus juntsusid kooli viiva papa-mamma tunne. Ainult et juntsud on habeme ja nõgiste riietega ja teevad enne autosse istumist suitsu :)

minu Romaani juntsud

Pangegakorjajatele sekundeeris vagudemaailmas Masin.  Selline suursuur masin, mis vaikselt omale taimede vahel teed rajas. Kui masinal kõht täis, anti mulle vilkuriga märku - tule nüüd! Kõige suurema arenguhüppe tegingi tagurdamises - selle kuradima 7-8meetrise käruga on ikka tükk tegemist, et sirgelt selle korjamismasina noka alla saaks (tagurdamisteoorias olen täitsa mihkel, aga praktika oli hoopis teine ooper)!

MASSIN

ääri-veeri paigas

ja nii ikka ja jälle!

ÄGEE!

Aga kui lõpuks platsis oled ja päiksepaistes mööda linti allapoole tantsivaid tomateid vaatad, tuleb ikka ülev tunne hinge. Ja vaimusilmas hakkab mängima  .. "Dallas"! Saate aru, selline värk! :):)

vat nii tuleb leib lauale tuua - päiksetõusul ja kolme traktoriga! 

Nii, nagu me need traktorid õhtuti parkisime, nad meid ka hommikul ootasid. Ilusti ja puutumatuna - sest traktorit ei võta keegi ilma luba saamata. Eksole? Mulle anti luba - traktorijuhiluba. Ma südamest loodan, et see läheb lubadelubaduste seas natukenegi arvesse :)

Aitäh!