Melbourne pole must eriti kaugel. Vahest harva, kui mahti saan, käin tal isegi külas.
särisev 2012 |
Esimene kord käisime aastavahetusel - tasuta rongiga 2, 5 h loksumist, kellaüheksane lastesaluut ja kesköine kolmest eri suunast lahvatanud tulemürgel; pidu ja pillerkaar, tänavatantsud, igavest armastust ülistavad türgijuurtega noored, pargimurul magavad kodanikud ja hommikuse rongi ootamine. Oli raju, oli tore.
pmst ainus mittekantri |
The Force is with us / Sõber, sain Su tervitused! |
Kui üle paned, saad COZ´s maha rahuneda. Väga khuul! |
Kellakuuene hommik kinkis mulle ka ühe neist imelistest hetkedest, mis on nii uskumatult kokku pandud, et mõjuvad lavastatuna. Sain ühe oma senistest lemmikpiltidest!
sleep tight my knight |
Teine kord käisin, et veeta üks kaunis päev ühes ühe ilusa tüdrukuga, kes oli tarvis lennukile panna. Seekord käisin autoga. Melbourne´i kesklinna leiab ilusasti ilma gps-ita üles ja liiklus on kuidagi tartulikult rahulik. See ka vist tagas selle, et ma kedagi ega midagi purustamata sain seal käidud. Maanteel pimedas rajus vihmas sõit - check. Tagasi läksin niimoodi, et suur Kuu siras taevas ja raadiost tuli Aphex Twini kontserdi (kuhu ma ei jõudnud) puhul kahetunnine erisaade. Kõige üksikum ja samas - veidralt ilusam kojusõit.
Kuulatagu! (2005 a mix, aga samahea).
Ma olen kindel, et järgmise korrani pole palju jäänud. Juba seetõttu, et seal kuskil olla vene pood, kus Eesti kohukesi saadaval. Need, mis ma enne siiatulekut hingealla varusin, hakkavad vaikselt otsa saama. Või, kuna seal palju toredaid inimesi on. Või kuna mul on selleks päevaks, kui kõigi maade proletaarlased ühinevad, ühele sealsest lennujaamast väljuvale lennule pilet.
Aitäh!
No comments:
Post a Comment