Nii. Mida me seal tegime? Lavastasime kuuest riigist pärit noortega moderntantsu lavastust, mis ulatus Aristophanesest Shakespeareni. Koreograaf oli Tatjana, kes oli kunagi NYkis asjatanud ja 20 a tagasi Kreekas oma tanstukooli loonud. Noortega sai ta koheselt ühele keelele juba tühipalja fakti tõttu, et ta viimatimainitud näitekirjaniku nime veidi kreekalikult hääldas. Ehk siis, "We´re going to play Aristophanes and Sexpeare". Lavastuse proovid leidsid aset hommikuti ja õhtuti - vahepealsed tegevused on juba kajastatud. Elus on paljude asjadega nõnda, et kui midagi eriti hästi ei oska, aga tahaks, siis fake it till you make it. Sellest juhindusime meiegi ja see viis selleni, et me Nicole´ga feikisime oma balletioskust nii veenvalt, et meid pandi esitantsijateks. Mõnuga sai pöiasirutusega piruette ja harkhüppeid sooritada. In your face, kultuurihuvilised euroopa noored! Sain olla mingi suvakas ja seejärel eesel ja siis veel kuningas ja kõigelõpuks oli mu kanda veel suure juhtkotka roll. Nicole oli haldjakuninganna, siis lihtsalt kuninganna ja kõige lõpuks superäge keskmise suurusega värviline lind. Ma tean, vapustav :)
 |
| raske treening |
 |
| kerge peaproovilahing |
 |
| imeline kreeka fauna |
Esinesime nö täismajale - ja ma ütlen täiesti siiralt, et ma ei tea, kes need inimesed olid, kes meid vaatamas käisid. Või et, miks nad käisid ja kustkohast nad üldse infot said. Sest me ei näinud kuskil kuulutusi ega teateid. Ja kui küsisime, siis vastati, et "Aeh, friends, relatives!". Neid friendse ja relatiivisid oli seal igatahees kuhjaga. Ja mis kõige toredam, meie lavastus võeti väga soojalt vastu! Lõpuks oligi selline õhuline, graatsiline tantsijatunne - tantsi, nagu keegi ei vaataks! :) Äge!
Aitäh! :)
No comments:
Post a Comment