20130923

vaal! hai! vaalhai!

Vaalhaidega ujumist ootasin ma alates eelmisest Austraalia-käigust, kui me Exmouthi ja Ningaloo riffi avastasime. Siis oli vaalahooaeg natuke hiline ja rahakott liiga kõhnake, et paadiga neile külla minna. Seekord aga teadsime täpselt, et millal ja kui palju. 
sausagefest
Tedlased väidavad, et tegu on suurimate kaladega, kes meres ujuvad (tavaliselt 8-12m pikkused), aga minu silmis on tegu uskumatult kaunite olenditega! Kuna nad on vaalasuurused ja haikujulised, siis nimi on loogiline - vaalhai. Aga see majesteetlik rahu, mida nad endaga kaasas kannavad - see on muinasjutuline! Vau!

Lehtrikujuline suu, millesse nad vett ja planktonit imevad, läheb nii pärani lahti, et vahest kukub mõni uimerdavam snorgeldaja ka sinna. Aga kuna lehtri kitsam ots on ainult rusikasuurune, siis pole erilist hirmu allaneelatud saada - roni aga välja ja snorgelda edasi.

Protseduur ise on lihtne - meid viidi paadiga Ningaloo riffi välisküljele. Õhus tiirutas lennuk, mille piloot vaalhaide asukoha laevakaptenile ütles. Kui olime enamvähem kohal, hüppas grupijuht vette ja andis käemärkudega teada, millal turistid vette saavad hüpata (meie laeva meeskond oli erakordselt rõõmsameelne ja vahva punt, kellel vaieldamatult oli võimalus tegeleda millegi uskumatult ägedaga! Mul on nende üle äärmiselt hea meel, et nad oskasid seda hinnata! Ja kade olen ka :)). 
need väiksed raketid on imurkalad, kes end oma pealaega vaalashai külge imevad - tasuta sõit ja eine. kriipi.

Ühel korral juhtus nii, et kaks vaalhaid ujusid suht koos, aga paat teadis ainult ühest. Niisiis eeldasime kõik, et hüppame vette ja ootame, kuniks see va imeloom meist rahulikult mööda liugleb, et siis ta külje all kaasa ujuda. Hüppasin vette, ja maandusin, kollaste uimede loperdades, sellele teisele praktiliselt näkku. Chuck Norris oleks uhke. Saan aru küll, et Elu võib ootmatuid pöördeid teha, aga  laevapardalt vaalakõrri on ikka väga üllatuslik! Tegin paar pilti, ujusin pinnale ja andsin teistele ka oma leiust teada. Ise olen väga õnnelik - hunnik reegleid, mis takistavad neile malbetele hiiglastele pähe ronimast ja sabalaksu saamast, määravad "näopildi" saamise võimaluse nullilähedaseks - vees peab ootama, kuni ta on möödunud; ujuda tohib 3m küljepeal, silmast tagapool; sabast tuleb 4 m kaugusele hoida. Ja kui tal villand saab ning ninaga põhjapoole suundub, ei tohi järgi sukelduda. 
selle pildi üle on mul kohe eriti hea meel!

ja nii nad sukelduvad - lihtsalt imenduvad sinavasse tumedusse!
Kokku ujusime 6-7 vaalhaiga, ja see oli tõesti üks neist paljudest kordadest, kui ma tundsin, et ossaraks, nii äge on! Hästi hea meel oli, et terve eelneva aasta vaalahääli olin harjutanud - tasus kuhjaga ära! 
Nicole to the rescue!

Aitäh! 

No comments:

Post a Comment