Cairnsi tolmuahv

Taaskord juhutööde lainel - ühel päeval vastasin kuulutusele, mis lubas tööd mittesuitsetavatele meestele, kes jaksavad jõusaalitarvikuid kolida. Osutusin üheks neist, kes tööle kutsuti, ja vaat missuguseid kogemusi sealt sain :)

Töö oli iseenesest vahva. Tegu oli jõusaaliga, mis laienes kõrvalasuvasse restorani, mis oli tarvis puhtaks ja tühjaks peksta - siinmaal on nii, et rendid puhta kuubiku, ehitad ja teed mis tahad, ja tagasi annad samasuguse kuubiku. Niisiis, esimese päeva lammutasime mööblit ja lagesid ja seinu ja tassisime igasugu prahti välja. Järgmisel päeval peksime seinu ja lagesid laiali ja tassisime hulgim kipsplaate minema. Siis võtsime suruõhuhaamrid ja hakkasime kahhelplaate eemaldama ja betoonpõrandat üles võtma. Sain taaskord kasutada masinaid, mida ainult meistrimehest venna käes ja Benni Benassi videos näinud olen :)

Tööajad olid täitsa lambised - mõnikord alustasin lammutamist keskööl, vahest kell neli hommikul - et vältida aega, mil inimesed tööl on. Ja tihti alustasin kell kaheksa hommikul - see jõusaali laienemine läks sujuvalt üle renoveerimiseks, aga kuna keegi ei taha fitness-fanaatikute rahatulvast ilma jääda, siis oli asutus iga päev avatud. Fitness-fanaatikud on see kildkond inimesi, kellel on väljaarenenud hantlisõltuvus (ja kes jooksurajal joosta ega murulapil oma keharaskust jõutreeninguks ei oska kasutada :). Ja nad käivad trennis iga päev - sest looduses pole peegleid. Tulus kamp :)  Nii juhtus mitmel korral, et mõni üleni liibuvas kostüümis proteiinipudrumäge meenutav Koljat higistas niimoodi 150kg kangi vinnata, et pärakust veri väljas, ja mina täieliku tolmuahvina seal kõrval, kuvalda käes, et "Sorry, ära korraks hinga, tolmuseks läheb", ja siis virutasin kõigest jõust kümme pauku, nii et küprokki lendas igasse ilmakaarde. Mina rassisin edasi ja tema rassis edasi- mul silmad kissis ja tal nii pärani, kui veel olla saab  :)

Selle lammutaja-ameti sain tänu  Rolandile, kes on üdiehe austraalia vanamehenäss - bakenbardid, piinlikult lühikesed püksid, kelmikalt säravad silmad, igivana ute (töömehe kastidziip) ja selline aksent, et tihti ei saanud ma eriti aru, mis ta seal seletas. Väga vahva tegelene, igatahes! Selline meistrimees, kelle roostes garaaži ees ja sees oli kümmekond remonditavat autot ja virnadeviisi ehitustelt kogutud teise ringi kraami -kasutatud aknad-uksed ja seitset värvi traadirullid; kes vajadusel organiseeris ehitusobjektidele töölisi ning vahest ka kastiautoteenust osutas. Tema kaudu sain ka kolimisäris käppa proovida - saime hommikul kokku ja kolisime ühe noorhärra kapid-diivanid ühest linnaotsast teise; väike kohvi ning läksime ja peksime seinu - põrandaid puruks; väike kohvi ja küpsis ning läksime kolisime ülekaaluliste aboneegrite 5 (!) külmkappi (millest üks oli riideid täis) ja 2 pesumasinat (millest 1 oli raamatuid täis) ja 4 teleturu-trenazööri (kõik liigsest higistamisest roostes) ning muu prussakarikka kila-kola uude, puhtasse majja.

Mõnikord olin ka autojuht- esimene kord pani ta mu rooli ja teatas, et saame jõusaali ees kokku. Hakkasin siis minema - alguses olin veidi sabinas, sest neil on ju käigukang täiesti valel poolel ja mina olen harjunud automaadiga. Natukene hiljem olin veidi enam sabinas, kuna adusin, et sõidan ringi mulle täiesti võõras linnas ja ei tea, kuhu täpselt minna :) Kõik jäid muidugi ellu ja mina sain pisikese ringiga kohale.

Nii et - juhutööde pealinn Cairns pakkus mulle lisaks karnevalil töötamisele ka korraliku annuse tolmu, teadmisi erinevatest toredatest tööriistadest ning aimdusi kolimisteenuse ja jõusaalimajandamise vallast. Ja ühel päeval tassisime lõpuks ka neid alguses lubatud hantleid-kange-trenažööre, täitsa uutesse ja puhastesse ruumidesse, jõusaali elu loksus tagasi oma paika ja mina sain uusi kogemusi jahtima minna - näiteks uuel objektil raudkangiga betoonilt liimiplekkide eemaldamine. Kuna pilte ei ole, näitan eelpoolmainitud videot, kust saab palju põnevat teada:

Aitäh!