Selline on tänase peategelase otsetõlkenimi - bush stone-curlew. Esmalt me kuulsime neid - karavanpargi ööd kuulusid neile. Siis, kui päike loojus, hakkasid nad vaikselt, hästi aeglaselt välja hiilima. Väliköögis istudes nägime (pigem tajusime, et midagi liigub) neid silmanurgast. Ja kui viimanegi prožektor oli silma kinni pannud, võtsid need varjudeelanikud üle - lendasid edasi-tagasi ja karjusid kõige õõvastavamalt kiledat vilet. Nagu oleks kõri seestpoolt nii hullusti kriibitud, et vilel hääl ära. Päevasel ajal hoidsid nad varju- või siis sulandusid ümbritsevasse loodusesse, täielikud kamuflaažibossid! Paaril korral putukaid jahtides (selleni me veel jõuame) juhtus nii, et kuulsin nende hoiatavat kähinat tükk aega, ent ei saanud arugi, et praktiliselt olin neile peale astumas. Ohu korral kivistuvad nad - tihti täiesti ebaloomulikesse - poosidesse. Hea kaitse, kuna sulestik sulatab nad täielikult ümbritsevasse keskkonda. Ründavat nad ainult siis, kui hääääästi lähedale minna. Nii et mul vedas täiega, kuna hiljem sain teada, et kondasin nende maapinnale punutud pesa ümbruses, kus munad sees.
 |
| Kui laskub öö, väljuvad nad varjudest... :) |
 |
| nad ei kõnni - see on nende kaitserefleks, lambist kivistuda :) |
Kes esimesel pildil ainult ühte lindu nägi, mingu tagasi ja vaadaku uuesti. Aeg läks edasi ja tibud tulid - sellest saime aimu, kui õnnelikud emme-issi me auto peatasid. Just nimelt - linnud peatasid me auto ja nii me siis ootasime, meil silmad imetlusest pärani ja linnupapa nagu vapikotkalehvik teed blokeerimas, kuni nende vetruvate tibukoibadega pisike ilmaime taipas asfaldilt kõrvale uimerdada. Õnneks nägime seda pilti üks päev uuesti, kui ringi seigeldes suurelt teelt läbi karjaväravate kõrvalisemale rajale põikasime.
 |
| Meie Mighty Mitsu |
 |
| imetlesime ümbritsevaid karjamaid, kui ühtäkki - |
 |
| STOPPPPP! Ta ei lehvitanud neid tiibu -lihtsalt püüdis pälvida meie tähelepanu ja andis üheselt mõista, et teed kasutavad hetkel meie autost tähtsamad tegelased. |
 |
| See pisike uimerdis oli kanamunast pisem :D |
 |
| järjekordne kadumistrikk |
Püsisime paigal, kuniks rada vabastati ja anti luba edasi minna. Karavanparki jõudes ja teistele õhinal oma lugu rääkides saime teada, meie kohalikud linnuvanemad olid ühest oma lapsest ilma jäänud - väike tegelane oli õhtuhämaruses paterdanud otse autorataste alla.
Seda, kuidas nad maailma kõige kurvemat hüüdu hüüdes pimeduses ringi lendasid, kuulsime mitmeid järjestikuseid öid. Kes arvab, et üks lind ei saa kurvalt hüüda, pole tibust ilma jäänud lindu kuulnud!
Aitäh! Et oma silmaga näha saime, et loomariigis ka tundeid näidatakse ja teineteisest hoolitakse.
No comments:
Post a Comment