Aga kas te seda mäletate, kuidas kunagi räägiti, et suure tee ääres kasvavalt puult ei tasu õuna/ploomi/kirssi noppida, kuna heitgaasid ja tolm on vilja kogu valmimise aja ümbritsenud? Või seda, et paljajalu asfaldil käimine on paha-paha, kuna see pinnas on kantserogeenne? Käes on aeg riisi kuivatada!
Kui aus olla, siis ootasin ma pikisilmi, et saaks linnakärast eemale - see Viet Nam, mida ma eelkõige kogeda tahan, on riisipõllune, mäeküllane, vesipühvline, pakkudes oma ilusa looduse keskel lõputuid vaateid, matkaradu, veeseikluseid. Palun väga! Ma olen rõõmust siiralt segane! Klipp ei sisalda vandesõnu:
Just täpselt - woooow!
Muideks, siin tegeldakse alepõllundusega! Riisipõhule pannakse tuli otsa ja tuhk puistatakse tagasi põllule. Kuna põldu on palju ja riisipõhku ka, siis see, mida esmalt uduks ja siis suduks pidasin, on tegelikult riisikõrretoss. Nähtavus on kogu ümbruskonnas alla kilomeetri, aga ooooo kui kaunis ja teistsugune!!!
Sajaga aitäh, et nii ilus oled!
Jeeeee :)
No comments:
Post a Comment