Austraalia on ainus maa, kus ma tunnen, et restoranis töötamine on rahvusamet - sest meil on põlled. Ja põllel on tasku - nagu kukkur, noh. Vot sellised (ja igasugused muud ka) mõtted tulevad pähe, kui päikseloojangul meie pisikese hosteli eest 50 m kurvini kõndida, üle tee minna, siis vaikselt veel 30 m hiilida ja aasalrulluvat vaatepilti imetleda. Üdini Austraalia, põhimõtteliselt otse lävepakult:
Aitäh!
No comments:
Post a Comment