igatmoodi kellukesed

Teistmoodi aasta jätkub. Kui eelmisel aastal higistasime ja vaatasime suure imestusega, kui detsembri alguses isegi politseiautodele sarved ja punased ninad tekkisid, siis nüüd nagu juba natuke ootasime seda jaburdust. Kahtlusatn, et läänekallast pole see epideemia veel täielikult vallutanud, ainult üksikud saanid liikusid ringi. Aga erinev oli kindlasti nende majade rohkus, mis ohtrate, muusikataktis vilkuvate tulede ja tantsivate jõuluvanakujudega ehitud said. Keset suvekuuma sellisele totrusele peale koperdada on väga veider - vaatad vilkuvat maja ja leemendad :) Valgete jõulude maalt tulijale jääb ikka mujle, nagu oleks keegi eriti laisk viimati jõulude ajal ümber maja askeldanud. Pühad tulid suure tuhinaga ka restoranis, juba pikalt rippus seinal  leht, kuhu jõulupeole tulijad oma nimesid lisasid. Ja tulla võis oma kalli kaaslasega - aga mitte õe, venna, vanaema, nõbu, isa, ema või parima semuga. Kui Sa just naaberlinnast Nannupist ei ole, sest seal on ei välista üks teist :) Pidu ise oli meeleolukas, ohtra söögi ja joogiga trall. Seda siis kohalikus mõttes - ei mingeid mänge ega esinemisi, puhas mokalaat.

Ja kui jõuluvana tuli, siis kinkide lunastamine käis nii - vana hüüdis nime, läksid ette, istusid sülle, said kingi ja... siis pidid selle kõigi ees avama. Ja oligi kõik. Kuna meil olid loosipakid ja vanad olijad ning ülejäänud - uued tulijad, kes ka kohalikud, seda lunastamiseasja teadsid, leidsid oma tee kingipakkide sisse kondoomi- ja dildokuhjad, veidrad savist pardid, veinid ja muu taoline. Peakokk sai nahast soni ja piitsa. Ja mina - bumerangi. Ühesõnaga käis üks meeleolukas aasimine ja kõht kõveras naermine.

Kui kell 9 sai, oli väljas juba pime ja suundusime järelpeole, mis oli selline mõnus aialabrakas - kesvamärjuke voolas, muusika tümpsus, jalake tatsus. Johhaidii.

Teistmoodi jõulud, juba kolmandat aastat järjest - üleeelmisel aastal jalutasime kahekesi -20 kraadises inimtühjas Stockholmis, eelmisel aastal grillisime 37 kraadises Mooroopnas kängurut ja olime ohtralt ümbritsetud erinevatest (pilusilmsetest) rahvustest. Ehk siis, Single Bells. Sel aastal siis niimoodi - kuuma, nagu eelmiselgi aastal, aga suure peo ja tralliga, austraallaste ja kiividega. Ja Moritziga, kes on Saksamaalt. Ehk siis, Jingle Bells.

Aitäh!