Ühe väga toreda kohtumise osaliseks saime Litchfieldi pargis, kui kose otsas olevas looduslikus basseinis enda leotamisega tegelesime. Kose korralik kõrgus ja pead tümitava vee hulk ei pidurdanud meid vaatama tõtanud sisalikku. Tuli püstloodis, silma pilgutamata. Vahepeal peatus ja vist tõmbas hinge, va igati kleepuvate jalgadega vend!
Meieni jõudes pani pea korraks vee alla ja näole enam ei andnudki, jättes meid kukalt kratsima, et oli see kohtumine nüüd siis unes või ilmsi.
Aitäh!
No comments:
Post a Comment