Vahest juhtus Exmouthis nii ka, et võtsime veesligunemisest väikse taastumishetke ja loivasime kaldale. Tüüpiline pilt oli siis selline, et Nicole õngitses veeveerel, Laura skaipis autos emaga ja mina roomasin, pära püsti, kaameraga mööda maastikku ringi. Pildid on läbisegi, ilma igasuguse loogilise järjestuseta (kui mõni korrafriik juhtub lugema :)).
 |
| Tüdruk ja vaikus. Ja rõõm ND filtrist. |
 |
| staarõngitsejad - Nicole ja eesti piiga Liina, kes mõneks päevaks meile seltsiks oli. |
 |
| kodu kaitsel |
 |
| ütleks suisa, et armas väike adru |
 |
| vara üles, hilja voodi... kaugematiiru kalamehed naasid päris pimedas |
 |
| loojangukullas kuivav korall |
 |
| merikarbikuhi |
 |
| Vahest, k ui meri ei taha anda.... siis annab ta sellest niimoodi märku |
 |
| üks hiiglaslik kaaslasteta düün oli ka |
 |
| tõepoolest, see oli ookeanist suurem! |
Laura sai kõik jutud räägitud, mina sain mõned lühemad-mõned pikemad säritused klõpsitud ja Nicole´i lõõmav kalamehekirg sai järjest hagu juurde.
Hea oli!
Aitäh!
No comments:
Post a Comment